• OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • OMX Baltic−0,05%272,79
  • OMX Riga−0,15%874,26
  • OMX Tallinn−0,46%1 752,26
  • OMX Vilnius−0,1%1 048,12
  • S&P 5000,38%5 995,98
  • DOW 300,66%44 017,74
  • Nasdaq −0,03%19 262,88
  • FTSE 100−0,95%8 063,4
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,51
  • 01.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bensiini hind tegi võitjaks hübriidauto

Testi eesmärk oli teada saada, kui palju maksab praeguste kütusehindade juures kindel distants erinevate autodega sõites.
Proovisõidukiteks valisime ökonoomse bensiinimootoriga auto, milleks sai Honda Civicu hübriid, diiselauto Seat Leon 2,0 TDi DSG ja natuke võimsama bensiinimootoriga auto, mille osa pidi täitma kolmeliitrise bensiinimootoriga BMW 525i.
Laagri Statoilis tankisime paagid täis ja alustasime sõitu Pärnu suunas. Märjamaal pidasime kinni ja vahetasime autode juhte. Seda tegime ka edaspidi pidevalt, sest kuigi testiautod läbisid distantsi samal ajal, võivad inimeste juhtimisvõtted väga erinevad olla ja sestap kütusekulu ka erinev tulla. Jõudnud Pärnu, tegime seal mõned tiirud ja pidasime ka paar korda kinni. Vahepeal vahetasid juhid jälle autosid ja asusid tagasiteele. Seegi kord tehti peatus Märjamaal, kus vahetati taas autosid ning sama korrati Tallinna piiril.
Sõitsime läbi pealinna Viimsisse ja tagasi samuti kesklinna kaudu kuni Statoili Sõle teenindusjaamani, kus täitsime autode paagid uuesti. Läbisõiduks oli alates Laagri Statoilist 300,6 kilomeetrit. Kui oleksime autod tankinud uuesti Laagri bensiinijaamas, oleks võitjaks tulnud Seat, mis maanteel oli teistest selgelt ökonoomsem. Linn oli aga see, kus hübriid võitma hakkas. Pidevad punased tuled foorides ja kesklinna ummikutes passimine tähendas seda, et diislit muudkui kulus ja hübriid lükkas samal ajal mootori välja. Lõppkokkuvõttes kulus diislit ainult natuke vähem, kui hübriidil bensiini, kuid bensiini kasuks olev hinnavahe tegi suurema kulu tasa ja võitjaks tuli siiski hübriid.
Sõitsime maanteel reeglina sada kilomeetrit tunnis, kui oleksime sõitnud 80-90 km tunnis, oleks jällegi diisel rohkem võitja olnud, sest suutis siis pidevat hetkekulu alla nelja liitri sajale näidata.
"Sajaga" sõites kippus kulu aga alla viie liitri tulema. BMW suutis oma kolmeliitrise mootoriga läbida kogu distantsi keskmise kuluga 7,5 liitrit saja kilomeetri kohta. Hinnavahe oli läbitud maa puhul hübriidiga 88 krooni ja viiskümmend senti. Kui Civic ja Leon olid normaalsete läbisõitudega, ehk oma parima kulu arvatavasti saavutanud, siis BMW tuli testi vaid paarsada kilomeetrit sõitnuna ja tema parim kulu on alles saavutamisel.
Miks on diislikütus kallim, kui bensiin, kuigi mitmetes teistes Euroopa riikides on vastupidi?
Diislikütuse maailmaturu hind on pikemat aega olnud, ja on ka praegu kõrgem, kui autobensiinil.
Diislikütuse hinda mõjutab ka see, kas on tegemist suvise või talvise diislikütusega, sest talvistele tingimustele vastava diislikütuse omahind on kõrgem. Kütuste hindu riikides saab võrrelda vaid juhul, kui on teada erinevates riikides eri liiki kütustele rakendatavate aktsiisimaksude määrad.
Mootorikütuste aktsiisimaksu määrad ELis on erinevad ning hinnaerinevus tuleneb sellest. Isegi, kui maksud kõrvale jätta, siis on näiteks praegu diislikütuse liiter bensiinist kallim. Kuna 01.01.2008 aktsiisitõusu tõttu kallines mootoribensiini hind 1,32 kr, ning diislikütus 1,56 kr, siis vähenes hinnaerinevus
Eesti tarbijale veelgi.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 06.11.24, 13:18
Kuidas looduslik abivahend aitas mul sõltuvusprobleemiga toime tulla?
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele