Eesti Statoil ASi andmetest selgub, et
Eestis nagu ka Saksamaal, Norras ja Rootsis on kütuse hinnas maksude osa suurem
kui kütuse enda oma.
Kui Eestis maksab Statoili jaamast ostetud kütus 15.50, siis sellest 7.50 moodustab kütuse hind maksudeta ja 8 krooni väärtuses lisanduvad maksud.
Naaberriigis Venemaal on kütuse hind Eesti kroonidesse ümber arvutatult 10.30, millest 8.70 on kütuse oma osa maksudeta ja 1.60 maksud. Seevastu Saksamaal nõutakse kütuse eest Eesti kroonidesse ümber arvutatult 8.80 ja sellele lisandub 12.80 eest makse. Norras on aga vastavad näitajad 9.40 kütuse eest ja rekordiline maksusumma 15.70.
Diiselkütuselt maksab samuti Norra just kõrgeimat maksu - 11.40 Eesti krooni, mis jääb küll napilt alla kütuse hinnale 11.50. Saksamaal ja Rootsis nagu ka Eestis on maksud kütusele väiksemad kui kütuse hind maksudeta. Eestis on diisel maksudeta Statoili andmetel 9 krooni ja sellele lisandub makse 7.70 eest, moodustades diiselkütuse hinnaks 16.70 Eesti krooni.
Seotud lood
Euroopa Liidu liikmesriikides on kalleim
kütus Austrias, Eestis jäävad hinnad veidi alla keskmise, olles samas mitme
Lääne-Euroopa, sh ka Rootsi hindadega ligilähedasel tasemel.
Rahvusvahelise ärinõustamisfirma KPMG läbi
viidud uuring näitab, et autoostjad hindavad üha enam vähest kütusekulu.
Eesti mõttes taevasse kerkivad
kütusehinnad, majandusliku ebakindluse suurenemine ja plaanitav saastemaks
võivad sundida inimesi juba sel aastal väiksemaid autosid ostma.
Olerex ASi turundusjuhi Antti Moppeli sõnul
on Balti riikide erinevate kütusehindade taga asjaolu, et Eestis on rangemad
nõuded kütuse kvaliteedile, Lätis-Leedus sõidetakse palju nn solkbensiiniga.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.