Olerex ASi turundusjuhi Antti Moppeli sõnul
on Balti riikide erinevate kütusehindade taga asjaolu, et Eestis on rangemad
nõuded kütuse kvaliteedile, Lätis-Leedus sõidetakse palju nn solkbensiiniga.
„Tegemist on komplekssema teemaga, kui esimesel pilgul paista võiks,“ rääkis Moppel ning lisas: „Esiteks on Eesti turg tunduvalt rohkem kontsentreerunud. Teiseks kehtivad Eestis teiste Balti riikidega võrreldes kõige rangemad nõuded kütuse kvaliteedile. Levinud ajakirjanduslikku metafoori kasutades sõidavad lätlased ja leedukad solkbensiiniga.“
Kolmandaks põhjuseks tõi Moppel asjaolu, et Eesti turul suureneb kiiresti automaatjaamade osakaal. „Datamonitori värske uuring näitab, et automaatjaamade kasvutempolt on Eesti Euroopa Liidu liikmesmaadest teisel kohal,“ rääkis turundusjuht, kelle arvates Eesti nelja erinevus teiste Balti riikidega on väiksem osakaal autogaasi kasutamisel.
„Ülalnimetatud põhjustel sarnaneb Eesti kütuseturg rohkem Skandinaavia riikidega, samal ajal kui Läti ja Leedu järgivad pigem Kesk-Euroopa mudelit. Kas ja kuivõrd on ühe või teise Balti riigi kütuseturg kasumlikum, võiks selgitada nende riikide suuremate jaemüüjate majandustulemuste võrdlev analüüs,“ ütles Moppel.
Seotud lood
Euroopa Liidu liikmesriikides on kalleim
kütus Austrias, Eestis jäävad hinnad veidi alla keskmise, olles samas mitme
Lääne-Euroopa, sh ka Rootsi hindadega ligilähedasel tasemel.
Eesti on Euroopas üks väheseid riike, kus
diislikütuse hind ületab nii suures ulatuses bensiini hinda. Müüjad põhjendavad
autoomanikke pahandavat olukorda lisaks maailmaturuhindadele ka aktsiisimaksu ja
konkurentsiga.
Rahvusvahelise ärinõustamisfirma KPMG läbi
viidud uuring näitab, et autoostjad hindavad üha enam vähest kütusekulu.
Eesti Statoil ASi andmetest selgub, et
Eestis nagu ka Saksamaal, Norras ja Rootsis on kütuse hinnas maksude osa suurem
kui kütuse enda oma.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.