Merko Ehitust ähvardab maadevahetuse tõttu kuni 250 mln kroonine trahv

Merko Ehituse nõukogu esimehe Toomas Annuse sõnul ollakse juba teist aastat olukorras, kus ettevõtte juhtimist ei ole võimalik teostada sajaprotsendiliselt.

Esita oma küsimus Merko Ehituse juht Tõnu Toomikule

„Ma ei usu, et Eestis on olemas nii küünilisi ametnikke või poliitikuid, kes sooviksid Merko kadumist ehitusturult, kuid kriminaalasja ülesehitus ja selle esitamise viisid näitavad, et tahe ettevõtte tegevust häirida ületab soovi õigust mõista. Selle tulemusena on olnud osaliselt halvatud nii Merko juhtorganite töö kui kannatanud ettevõtte konkurentsivõime,” sõnas Annus. Tema sõnul saab ettevõte sellises olukorras toetuda eelkõige oma töötajatele ja aktsionäridele.

„Investoritega avameelselt asju arutades riskib ettevõtte juhtkond õiguskaitseorganite kriitikaga, kuid teiselt poolt on Merko Ehitusel börsil noteeritud ettevõttena ühemõtteline kohustus informeerida aktsionäre nii toimunust, toimuvast kui ka selle kummalise asja perspektiividest. Merko Ehitus käib avalikkusega suhtlemisel väga õhukesel jääl, sest Tallinna Börsi ja õiguskaitseorganite ootused Merko osas on paljuski vastandlikud. Seda ei saa kummalegi poolele ette heita, varem ei ole lihtsalt ükski Eesti börsiettevõte nii suure surve all olnud,” rääkis Annus.

Merko Ehituse juhatuse esimehe Tõnu Toomiku sõnul peab ettevõtte juhatus süüdistuse puudumisele vaatamata oma kohuseks informeerida ettevõtte aktsionäre protsessi mõjust ning üheskoos kujundada strateegia aktsionäride huvide kaitseks. „Mõneti on Merko juhtkonnal sama palju informatsiooni kui lehelugejal, sest paljudest uurimise versioonidest ja spekulatsioonidest oleme ühiselt teada saanud ajakirjanduse vahendusel. Samas on Merko Ehitus ja ettevõtte nõustajad analüüsinud nii infolekete mõju ettevõtte aktsiahinnale kui ka üldist konkurentsivõime halvenemist antud kriminaalasja avaliku menetlemisega seoses. Seetõttu peavad ettevõtte nõukogu ja juhatus korrektseks informeerida aktsionäre nii Merko Ehituse õiguslikust positsioonist antud kriminaalasjas kui ka kaaluda võimalike kahjunõuete esitamist infoleketega tekitatud kahjude kompenseerimiseks,” lisas Toomik.

Merko Ehitus kutsub ettevõtte aktsionäride üldkoosoleku kokku 19. veebruaril Tallinnas Nordic Hotel Forumis. Ettevõtte teatel on päevakorras viis punkti. Lisaks auditeerimata majandustulemustele annab ettevõte ülevaate ehitusturust ja Merko Ehituse positsioonist, maadevahetusega seotud kriminaalasja mõjust Merko igapäevasele tööle ja võimalikest kahjunõuetest. Lisaks tutvustavad Merko Ehitust esindava advokaadibüroo Teder, Glikman Partnerid advokaadid õiguslikku hinnangut esitatud kahtlustuste sisule.

Äriseadustiku § 226 ja 287 sätestavad aktsionäri õiguse teabele. Aktsionäride teavitamise kohustust peab oluliseks ka Hea Ühingujuhtimise Tava. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 32 peavad juriidilise isiku aktsionärid ja juhtorganite liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.

Võttes arvesse eeltoodud nõudeid aktsionäride informeerimiseks ning AS Merko Ehitus nõukogu ettepanekut, kutsub juhatus aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokku, et informeerida aktsionäre AS-le Merko Ehitus 15.10.2007 esitatud kahtlustuse sisust ning kriminaalmenetluse mõjust ettevõttele.

Üldkoosolekul osalemiseks õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 9. veebruar 2008. a kell 23.59. Koosolekust osavõtjate registreerimine algab 19. veebruaril 2008. a kell 13.30.

Päevakord:

1. 2007.a. esialgsed auditeerimata majandustulemused;

2. Eesti ja Baltimaade ehitusturu perspektiivne areng lähiaastatel ja AS-i Merko Ehitus positsioon;

3. AS-le Merko Ehitus esitatud kahtlustuse õiguslik analüüs; Kriminaalasjast nr. 05913000055, milles osaleb Merko Ehituse AS (edaspidi Merko) kahtlustatavana 3.1. Sissejuhatavad selgitused 3.1.1. Merkot kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) §-i 298 lg 4 alusel kvalifitseeritud kuriteos - altkäemaksu vähemalt kahel korral lubamises või andmises, mis näeb juriidilise isiku puhul ette rahalise karistuse 50 000 - 250 000 000 krooni (KarS § 44 lg 8) ja võimaliku lisakaristusena ka sundlõpetamise.

3.1.2. Mõeldav oleks trahvisumma deponeerimine. Merko vahendid ületavad maksimumkaristuse suurusjärgu võrra. Sundlõpetamise korral saaksid jaotise aktsionärid (ÄS § 226).3.1.3. Kahtlustus on ebaselge ja arusaamatu ning raskendab kaitseõiguse teostamist. Kahtlustuse faabulast jääb põhiosas selgusetuks, kes kelle kaudu mida altkäemaksuna lubas. Vastuolus õigusriigi põhimõtetele ja seletamatutel põhjustel viidatakse süstemaatiliselt anonüümsetele isikutele või nimetutele äriühingutele. Kahtlustuses on hulgaliselt loogikavigu ja ka vastukäivusi.Kahtlustus on valikuline ja kunstlik. Sellise kahtlustuse aktsepteerimine annaks võimaluse ükskõik keda kahtlustatavaks tunnistada ainuüksi ajendil, et riigiga on tehtud tehinguid või siis sellisel isikust mittesõltuval põhjusel, et väikeses Eestis on mingil ajahetkel tavapärase tsiviilkäibe käigus sama vara suhtes tehinguid kaalunud või teinud mõni ametniku tuttav. Merko on börsiettevõttena kandnud olulist kahju seoses alusetu kahtlustusega.3.1.4. Tegemist on pelgalt kahtlustusega, mis ei pruugi päädida süüdistusega.Merko Ehituse AS kaitseb ennast põhjendamatu kahtlustuse vastu aktiivselt ja kasutab selleks advokaadibüroo Teder Glikman Partnerid kvalifitseeritud õigusabi.

3.2. Merkot kahtlustatakse kolmes episoodis altkäemaksu lubamises või andmises Keskkonnaminister Villu Reiljaniga seotud isikutele.

3.2.1. Reiljaniga seotud isikule L.Kiivitile antud altkäemaks olevat Kiiviti poolt Hr. Astoverilt omandatud korter, mille viimane omandas eelnevalt Hr.Karjatselt, kes oli korteri 2006.a. omandanud Merkolt. Merkot kahtlustatakse ka selles, et Kiivitile lubati kasutada tema poolt omandatud korterit tasuta.3.2.2. Reiljanile lubatud altkäemaks seisnevat 2006.a. lubaduses kindlaksmääramata ajal omandada otse või kahtlustuses nimetamata isiku kaudu anonüümse äriühingu osalus. Osaluse tegelikus üleandmises Merkot ei kahtlustata.3.2.3. Reiljanile lubatud altkäemaks seisnevat ka võimaluse andmises Reiljaniga heades suhetes oleval, kahtlustuses täpsustamata isikul, omandada riigi kinnisasi enampakkumiseta. Kahtlustuse kohaselt Reiljani poolt määratav anonüümne isik loobus kinnisasja omandamisest.

3.3. Merkot kahtlustatakse kahes altkäemaksu andmise või lubamise episoodis Kalev Kangur'ile.

3.3.1. Altkäemaksuks olevat korter, mille Merko müüs 2003.a. AS-le Hansa Liising. Viimase liisinguvõtjaks oli OÜ Sootel. 2005.a. vormistati Kangur Hansa Liisingu poolt liisinguvõtjaks.3.3.2. Merko olevat lubanud Kanguril osaleda A.Sööti kaudu OÜ KV Tarantel juhtimises, lubades tulevikus kasu OÜ KV Tarantel varade arvelt, samuti lubades nimetatud äriühingu osa Kanguri poolt nimetatud anonüümsele isikule. Osaluse tegelikku üleandmist kahtlustuses ei väideta.

3.4. Merko Ehituse AS kinnitab aktsionäridele, et ta ei ole andnud altkäemaksu ja puudub ka kuriteokoosseis.

3.4.1. Altkäemaksu pole antud. Kahtlustuses kirjeldatu ei vasta altkäemaksu koosseisule.3.4.2. Kahtlustuse kohaselt aktkäemaks oli seotud maadevahetustehingutega.Kummatigi, kõik maadevahetustehingud olid seaduslikud ja vastasid looduskaitseseaduse §-le 19. Kõik haldusaktid ja tehingud kehtivad seniajani.3.4.3. Vahetus toimus väärtuse alusel, mida kinnitasid riiklikult tunnustatud kinnisvarahindajad, kellelt tellis hinnangud riik.3.4.4. Merkot kahtlustatakse valikuliselt ja diskrimineerivalt. Merko osaluseta on tehtud 184 samasugust tehingut, mida loetakse seaduslikuks. Seega puudus ka Merkol mõistlik vajadus altkäemaksu andmiseks.

4. Kriminaalmenetluse mõjust AS-le Merko Ehitus; Kriminaalmenetluse toomine avalikkuse ette on avaldanud ettevõttele äärmiselt negatiivset mõju. Merko Ehituse juhtkond on mitmetel juhtudel leidnud end olukorrast, kus Tallinna Börsil noteerimisega võetud infojagamise kohustused ja avalikkuse huvi ei lähe kokku õiguskaitseorganite tahtega infot mitte jagada.

Samas on ajakirjandusse jõudnud kas tahtlikult või ebaprofessionaalsest infokäitlemisest tulenevalt materjale, mis heidavad AS-le Merko Ehitus varju, kuid millele reageerida ei ole infopuuduses olnud võimalik. On esinenud juhtumeid, kus potentsiaalsed tellijad on kolmandate isikute poolt initsieeritud ajakirjandusliku surve tagajärjel loobunud Merkoga ehituslepingute sõlmimisest.On tajutav ka ametkondade ja ametiisikute põhjendamatu venitamine ehitustegevuseks vajalike ja seaduslike kooskõlastuste ning lubade andmisel kartuses potentsiaalsete ajakirjanduslike süüdistuste ees.

5. Kriminaalmenetluse läbiviimisega aktsionäridele tekitatud ja tekkivate kahjude hindamine ja võimaliku kahjunõude suurus; AS Merko Ehitus on analüüsinud aktsiahinna langust ja seda mõjutanud tegureid ning võrrelnud firma aktsiahinna langust teiste börsil noteeritud analoogsete firmade aktsiahinna muutusega. Lisaks oleme analüüsinud konkreetsete infolekete mõju aktsiahinna liikumisele. Oleme konsulteerinud vastava ala asjatundjatega ning saanud neilt hinnanguid ja analüüse, mida tutvustatakse aktsionäridele.

Nõukogu ettepanek on võtta päevakorrapunktides 1-5 avaldatav informatsioon teadmiseks ja otsuseid mitte vastu võtta.

Registreerimisel palume juriidilisest isikust aktsionäri seadusjärgsel esindajal esitada esindusõigust tõendavad dokumendid, milleks juriidilise isiku juhatuse liikmetel on äriregistri registrikaardi väljavõte, volitatud esindajal juhatuse või seda asendava organi poolt väljastatud volikiri koos äriregistri registrikaardi väljavõttega. Ühtlasi palume esitada isikut tõendav dokument.

Füüsilisest isikust aktsionäril palume esitada isikut tõendav dokument, esindajal ka volikiri. Isikut tõendava dokumendina on aktsepteeritav pass või muu isikut tõendav dokument, millel on isiku foto, nimi ja isikukood ning dokumendi välja andnud riigiasutuse nimi.

Neljapäeval, 7. veebruaril kell 14-16 vastab aripaev.ee Kuumal Toolil lugejatele Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik.