EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et
krediidilimiit pole teenus, mis piirab teenusekasutust vaid tuletab meelde
lepingu sõlmimisel määratud kõneteenuse limiiti.
„Krediidilimiit pole teenus, see mis piirab kõnesid on saldostopp,“ ütles Pino aripaev.ee-le. Ta lisas, et segadusi on nii ja naa pidi olnud – klientidega, kelle kõnesid piiratakse ning nendega kelle kõnesid ei piirata.
„Krediidilimiit on sellisel kujul toiminud kõik 16 aastat, mil Eestis on mobiilsideteenuseid osutatud. Aga aegajalt tõstatub ikka probleeme, et keegi pole sellest täpselt aru saanud,“ ütles Pino.
Pino selgitas, et krediidilimiit ei piira teenusekasutust, selle ületamisel ei panda nö mobiiltelefon kinni. „Kui lepingu sõlmimisel määratud krediidilimiit on täis, siis saadetakse sõnum ning sõnumi alusel tuleb maksta vahearve,“ ütles ta ja lisas, et kui klient jätab selle maksmata viibides Eestis, siis piiratakse teenusekasutust. Kui klient viibib aga välismaal, siis ei piirata teenusekasutust, kuna maksmisvõimalused võivad piiratud olla.
Pino ütles, et segadusi tekitab ka see, kuidas keegi limiidi sõna tõlgendab ning möönis, et kes ikka nii väga loeb kasutusjuhendeid. Kui aga klient küsib teenusekasutamise piiramist, siis saab tellida sidepiirangu nagu saldostopp, kui täitub kliendi poolt määratud rahaline limiit kalendrikuus.
Mitmed inimesed on pöördunud tarbijakaitseametisse murega, et lapsele kehtestatud kõnearve piirangust hoolimata saabuvad kuu lõpus ikkagi suuremad arved kui tohiks.
Ameti meelest on paljudel juhtudel tegemist tõsiasjaga, et lapsevanemad ajavad segi krediidilimiidi ja kõnearve kontrolli all hoidmise teenuse, kirjutas Tarbija24.
Seotud lood
Tele2 klient Kairi Roosnurm ütles
aripaev.ee-le, et paar aastat tagasi sõlmis ta sideteenuseoperaatoriga leipingu
300kroonise teenusekasutamise limiidiga, kuid arve tuli 900 krooni ringis.
Tele2 turundusdirektor Kristjan
Seema ütles, et võime kehtestada kliendile krediidilimiidi,
kuid usaldusväärse kliendi puhul pole meil kohustust teenuse osutamist
piirata.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.