• OMX Baltic0,49%272,95
  • OMX Riga−0,45%870,4
  • OMX Tallinn−0,23%1 756,43
  • OMX Vilnius−0,16%1 047,86
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,39%8 108,71
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,72
  • OMX Baltic0,49%272,95
  • OMX Riga−0,45%870,4
  • OMX Tallinn−0,23%1 756,43
  • OMX Vilnius−0,16%1 047,86
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,39%8 108,71
  • Nikkei 2250,3%39 500,37
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,72
  • 15.02.08, 07:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Muuga tulevane terminal silmitsi Vene piiri murega

Peaminister Andrus Ansipi sõnul tuleb hiinlastega koostöös rajatav Muuga konteinerterminal hästi läbi mõelda, et kuldkalaks ristitud projektist ettevõtjatele tulu, mitte probleeme ei tõuseks.
Üks Tallinna Sadama ja Hiina Ningbo sadama koostööprojekti peamine küsimus on, kuhu Hiinast saabuvad miljonid konteinerid edasi saadetakse. Praeguste plaanide järgi peaks valdav osa konteineritest minema Venemaale ning õhus on küsimus, kuidas konteinerid sinna toimetada.
Peaminister tõi välja, et raudteed pidi liigub Venemaal vaid tühine osa vedudest, kuna on vastu võetud strateegiline otsus veod pikkusega alla 3000 kilomeetri vedada maanteetranspordiga. Ka puudub võimalus raudteel liikuvaid konteinereid Venemaal töödelda, kuna pole vastavaid jaamu, mis suudaksid miljoneid vedusid opereerida.
"Me vaatame küll, jah, Venemaa poole, aga see puudutab ka Soomet, Rootsit, Lätit - kogu Läänemere regiooni," ütles Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil.
Ta märkis, et osa konteineritest suundub kindlasti raudteele, potentsiaalse võimalusena on käsitletav ka maantee. Peaminister pidas seda alternatiivi küsitavaks.
"Selle peale ma küsin, mis sinna piiri poole vaadata, seal paistab piirijärjekord!" sõnas Ansip. Et piiripunktid suudaksid suureneva koormusega hakkama saada, on vaja investeerida nii ida ja lõuna suunal kulgevasse infrastruktuuri kui ka piiripunktidesse. Peaministri sõnul pole aga kindlasti õigustatud maksumaksja raha kulutamine potentsiaalsesse piirijärjekorra tekitamiseks. Ta viitas ka Venemaa reageeringule Soome ja Venemaa vahelise piiriprobleemi puhul, kus Venemaa väitel on Soome oma piiriprobleemides ise süüdi, kuna üritab Hiinast saabunud kaupu maad mööda Venemaale läkitada. Viimase huvi oleks aga pigem Hiina laevad otse oma sadamatesse saada.
Kiil möönis, et Tallinna Sadam ei ole teistest sadamatest paremas seisus ja hetkel ongi eesmärgiks jalg transiidiäri ukse vahele saada ning müüa Tallinna Sadamat kui ühte võimalust selle regiooni teenindamiseks.

Seotud lood

Uudised
  • 24.09.08, 16:18
Eesti-Hiina mereveolepe loodab odavat logistikasüsteemi
Eesti-Hiina mereveokokkulepe sõlmimisel ütles Hiina transpordi aseminister Xu Zuyuan, et Tallinna sadam saaks majanduslikus osas olulist rolli mängida, peaks kogu logistikasüsteem väga odav olema.
Uudised
  • 11.01.08, 16:48
Muuga sadamast saab Hiina kaupade jaotuskeskus
Täna allkirjastasid Tallinna Sadam ja Ningbo sadam koostööleppe uue konteinerterminali ja ühtlasi Hiina kaupade jaotuskeskuse rajamiseks Muuga sadamasse.
Uudised
  • 11.07.08, 14:25
Muuga terminali laiendavad taanlased
Sellel nädalal allkirjastasid AS Tallinna Sadam ja ühispakkujad KMG Inseneriehituse AS, Per Aarsleff A/S (Taani) ning Rohde Nielsen A/S (Taani) projekteerimis-ehitustöövõtu lepingu Muuga konteinerterminali laiendamiseks. Lepingu summa on 860 miljonit krooni, millele lisandub käibemaks.
Uudised
  • 06.05.08, 16:38
Tallinna Sadam investeerib 860 miljonit krooni konteinerterminali
ASi Tallinna Sadam nõukogu kiitis heaks 860 miljoni krooni suurused investeeringud Muuga sadama idaosa laienduse I etapi väljaehitamiseks.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele