Ravimifirma: meie jaoks pole vaba konkurentsi kuskil

Akshay Mody sõnul sisaldab ravimite tootmine ja müük ületamatut konflikti. "Kõik tahavad nii odavaid ravimeid kui võimalik, ent ravimifirmade omanikud soovivad näha nii kõrget kasumit kui võimalik, eriti kui firma on börsil," selgitas ta. Ravimiturg on äärmiselt reguleeritud, samas on väiksematel firmadel seal äärmiselt raske löögile pääseda ning oma õiguste eest seista.

Peamiseks takistuseks on raha- ning ajamahukus. Iga ravim neelab väljatöötamiseks 10-14 aastat ja keskmiselt 850 miljonit eurot. Kui ravim aga kord juba turul on, tootja mured veel ei lõpe. Igale inimesele mõjub ravim erinevalt ja seetõttu tuleb järgmiseks hakata lahendama spetsiifilisi kaebusi.

Ravimi müümiseks vajab tootja kas Euroopa Komisjoni või liikmesriigi valitsuse luba, seejuures kehtib Euroopa Komisjoni luba kogu ELis. Neile, kes tohivad arstimeid müüa kogu ELi territooriumil, on kehtestatud mahupiirangud.

Kogu Euroopa paralleelmüügi turu suuruseks on hinnanguliselt 4-5 miljardit eurot. Selle aasta lõpus tuleb Euroopa kohtust mahtude ja paralleelmüügi küsimustes konkurentsi reguleeriv otsus. Konkreetne kohtulahend sünnib Kreeka näitel.

Et ravimit aga reklaamida ei tohi, omab lõpptarbija väga vähe informatsiooni. Vahendajad teenivad ülikasumeid.

Eestis on keelatud ka ravimite soodusmüügikampaaniad, näiteks, et kui ostad 10 pakki, saad odavamalt. Samas on 90% siinsest ravimite hulgimüügist kahe firma käes. Kuna nii Tamro kui ka Magnum omavad arvukalt apteeke, suunavad nad jõuliselt lõpptarbija valikuid.

"Mitte kõik inimesed pole nõus sõitma mööda linna ja otsima ühte kindlat ravimit, kui apteegis öeldakse, et konkreetset ravimit neil pole ning soovitatakse selel asemele midagi muud," rääkis Mody.

Peamised GlaxoSmithKline konkurendid on ravimitootjad AstraZeneca ja Novartis.