Kevadel kehtima hakanud riigihankeseaduses
leiduva "võlakeelu" tõttu pole Eesti ühel suuremal ravimifirmal Tamrol kuni
järgmise aasta suveni riigihangetele asja. Seetõttu jääb firmal saamata vähemalt
20 miljonit krooni.
"Kahtlemata mõjub see firmale halvasti, sest üks osa meie müükidest haiglatele toimubki riigihangetel võidetud pakkumiste kaudu," rääkis OÜ Tamro Eesti kauane juht Tarvo Vaasa, kelle firma hingetoru pigistasid kinni uus riigihankeseadus käsikäes maksumäära muutmisega.
Nimelt müüs Tamro spetsiifilisi meditsiinitarvikuid viieprotsendilise käibemaksuga, tuginedes mais 2004 jõustunud käibemaksuseadusele, kirjutas Äripäev.
Tänavu kevadel leidis aga maksuhaldur, et kaupade eest tuleks tasuda ka ülejäänud 13 protsenti. Kuigi Tamro sellele soovitusele kohe reageeris ning vabatahtlikult nõutud vahe kinni maksis ning deklareeris tagasiulatuvalt summad ära, kajastub registris see formaalselt siiski maksuvõlana.
Uue riigihankeseaduse järgi ei saa aga riigihangetest osa võtta ükski firma, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud kas või jooksvaltki maksuvõlglane. "Meie olukord on üpris sarnane Prisma alkoholiloa äravõtmise juhtumiga. Vahe eksimuse ja eksimuse vahel on suur," kurtis Vaasa. "Reaalselt on siin paarkümmend miljonit vähemalt meist mööda läinud ja ütlen selle numbri tagasihoidlikus vääringus. See on miinimum. Praeguseks on meid juba neljalt-viielt hankelt eemaldatud ja seda rõõmsam on meie konkurendil."
Viimase, sotsiaalministeeriumi 14 miljoni krooni suuruse hanke tulemused, kus Tamro tegi küll soodsaima pakkumise, kuid kõrvaldati maksuvõlale viidates, nii et võitis kallima pakkumisega OÜ GlaxoSmithKline Eesti, kaebas Tamro kohtusse.
Sotsiaalministeerium keeldus kommentaaridest, eelistades oodata ära kohtuotsuse. Vaidlustuskomisjoni otsuses ütles aga sotsiaalministeerium, et hankijana ei saa nad seaduse järgi otsustada, kas pakkuja maksuvõlg on põhjendatud või mitte. Tülika konkurendi vähemalt hetkeks kaelast ära saanud ASi Magnum juhatuse esimehe Leon Jankelevitši sõnul neil probleeme riigihangete ja maksuvõlgadega ei ole.
"Olen seisukohal, et seadus on kõigile ühesugune ja kõigil on võrdne võimalus korraldada oma tegevust kehtiva seadusega kooskõlas," rääkis Jankelevitš. "Tõsi on (ja see on ka ajalooline fakt), et siiamaani on riigihangetel sagedamini võitjateks tulnud tõepoolest siiski Tamro ja Magnum, aga see ei pruugi tulevikus nii olla."
Seotud lood
Riigikogu võttis täna, 13. märtsil, 76
poolthäälega vastu riigihangete seaduse muutmise seaduse, millega muutuvad
lõdvemaks hangetel osalejatele esitatud tingimused.
Šveitsi ravimitootja Novarits on otsustanud
kulude kärpimiseks koondada ülemaailmselt 2500 töötajat, millega loodab säästa
ligi 17 miljardit krooni, kirjutab Herald Tribune
Tallinna ringkonnakohus pani Aspen Grupp OÜ
kaebuse peale kuni kohtulahendini jõudmiseni seisma Riigi Kinnisvara ASi
korraldatud hanke, kuna kaebaja hinnangul on riigihangete seadus põhiseaduse ja
ELi õigusega vastuolus.
Eesti Maksumaksjate Liidu (EML) arvates
piirab riigihangete seaduse (RHS) § 38 lg 1 p 4 ebaproportsionaalselt
ettevõtlusvabadust, riivab õiguskindlust ning on vastuolus Euroopa Liidu
õigusega.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.