Kilk ei kardaks tuumajaama läheduses elada

Eesti Energia nõukogu liige Rein Kilk ei soovinud avaldada arvamust võimaliku tuumajaama rajamise kohta kui Eesti Energia nõukogu liige, samas lubas ta, et kui Eesti Energia nõukogus tuleb võimalik tuumajaama ehitus arutlusele, saab ka avalikkus neist diskussioonidest teada.

Kilk peab tuumajaama rajamist 2025. aastaks Eestisse realistlikuks, kuid selle otsuse peab tegema riik.

„Isiklikult olen püüdnud seda teemat uurida ja enda jaoks selgeks mõelda. Olen käinud ka Soome Olkiluoto tuumajaamas ja arutlenud seda teemat erinevate inimestega. Eestile on oma tuumajaam valik, mida tuleks tõsiselt uurida. Tuumajaam on keskkonnasäästlikkuse osas tegelikult kõige keskkonnasõbralikum viis energiat toota. Ka tuumajäätmed on täiesti ohutult käideldavad,” põhjendas ettevõtja, miks on tuumajaam majanduslikult ja keskkondlikult parim lahendus.

Kilk ei mõistnud hukka ka leedukate meeleolumuutusi tuumajaama teema osas. „Neil on psühholoogiliselt kindlasti raske oma tuumajaama meiega jagada,” märkis ta.

Ettevõtja tõi välja, et lisaks keskkonnahoiule omaks tuumajaam Eestile ka muid positiivseid mõjusid. „Tuumajaam omab ligipääsu ülimoodsale tehnoloogiale ja kasutab väga kvalifitseeritud spetsialiste. Esimesed sammud oleksid nö kaotuseta mäng. Sel ajal koguksime infot ja analüüsiksime teadmisi ning see on ainult positiivne,” rääkis ta tuumajaama jaoks tehtavate uuringute laiemast kasulikkusest.

Eesti Energia nõukogu on otsustanud hakata sel aastal tuumajaama teemat arutama. „Me oleme nõukogus otsustanud hakata sellega tegelema,” märkis ta, lisades, et need arutelud peaksid kindlasti olema avalikud. Hiljem, kui tuumajaama ehitus reaalsemaks muutub, jääksid võib-olla mõned ehituslikud detailid julgeoleku huvides ehk avalikkuse eest varjatuks, märkis Kilk.

„Mulle on jäänud mulje, et Eesti Energia nõukogus on ratsionaalselt mõtlevad inimesed. Emotsionaalseid hüüatusi pole seal kuulda olnud,” iseloomustas Kilk nõukogu meelsust võimaliku tuumajaama rajamise suhtes.

Kilk usub enda sõnul, et ka eestlased suhtuvad tuumajaama rajamisse rahulikult. Ettevõtja viitas arvamusuuringule, mille tulemused olid tema sõnul üllatavalt tasakaalukad. Võimalike hirmude, mida tuumajaam ühiskonnas tekitada võib, vastukaaluks küsis ettevõtja, milliseid alternatiive Eestil üldse on. „Kas jätkame põlevkivi põletamist, millega kaasneb looduse saastamine? Või loodame osa saada Leedu tuumajaama projektist, kuid oleksime seeläbi sõltuvad teistest?” arutles ta.

2005. aastal koostatud dokumendis „Eesti elektrimajanduse arengukava 2005-2015” on kirjas, et tuumajaama rajamine Eestisse pole lähiajal ei tehniliselt ega majanduslikult põhjendatud. „Ootused-lootused on muutunud. Tookord arvasime, et meil pole nii palju raha, aga nüüd on rahalised vahendid märgatavalt paremad. Samas on keskkonnatasud põlevkivitehnoloogiale oluliselt tõusmas. Olid ka naiivsevõitu lootused seoses Leedu tuumajaamaga ja koostöö osas soomlastega,” kirjeldas Kilk paradigma muutust.

„Me juba elame Sosnovõi Bori tuumajaama lähedal, mis on pealegi nõukogudeaegne tuumajaam. Minu jaoks seda küsimust ei teki. Pigem ei tahaks tuuliku all elada, sama näitavad muide ka soomlaste avaliku arvamuse uuringud” vastas Kilk küsimusele, kas ta ise tahaks tuumajaama läheduses elada.

Ettevõtja meenutas Soome Olkiluoto tuumajaamas käiku. „Mul ei tekkinud seal mingit tõrget ega negatiivseid emotsioone. Tegemist on vaikse ja moodsa toomisettevõttega,” lausus Kilk.