Toiduhindade tõus lööb näljahädalisi

Kui eestlane võib toidu hinnatõusu puhul mitte jääda söömata, vaid kokku hoida millegi muu arvelt, siis hulgal vaeseimate riikide elanikel tihti muud vara ega sissetulekut peale toiduabi ei olegi. U.S. Agency for International Development (USAID) kavandab nii abisaajate riikide arvu kui saadetava toidukoguse vähendamist.

USAIDi ametnike sõnul on viimase poole aastaga 41% tõusnud nisu, maisi, riisi ja teiste teraviljade hinnad tekitanud neile 120 mln dollarise eelarveaugu, mis aasta lõpuks ületab 200 mln. Hinnatõusu põhjused on suurenenud biokütuse tootmine ning kasvav tarbimine Hiina ja India kiirelt arenevail turgudel. Agentuuri esindajate sõnul vaatavad nad ükshaaval üle 40 riiki, nende hulgas on näiteks Etioopia, Iraak, Somaalia, Honduuras ja Sudaani Darfuri regioon, otsustamaks, kellel ja kui palju abi kärpida. Suurima abiorganisatsiooni, ÜRO Maailma Toiduprogrammi mahust tagab USA praegu 40%. ÜRO programm on sama häda ees, teatades veebruaris 505 mln dollarisest eelarveaugust seoses toidu ja selle transpordiks tarviliku kütuse kõrgete hindadega. Nälg on maailmas põletav küsimus 800 miljonile inimesele, umbes poole kogu maailma toiduabist annab USA. USAIDi töötajate hinnanguil ei jää siiski abist ilma kõige hullemad kohad nagu Sudaan, küll võivad kõne alla tulla näiteks Nepaal, kus rahutused on vaibunud, või Tansaania, kus viimati oli päris hea põllusaak. Küllalt pingelisel eelarveaastal ei saa Bushi administratsioon viljahinna tõusu puhul niisama lihtsalt raha juurde leida, järelikult tuleb abi vähendada. Ühe abiorganisatsiooni arvutustel kahaneb USA toiduabi tänavu 2,6 miljonilt tonnilt 2,2 miljonile tonnile.