A A Kinnisvara müügigrupi juht Martin
Sillandi kirjutab tänases Kinnisvarateatmikus, et paljude uuselamurajoonide
puhul võib paralleele tõmmata Lasnamäega, mida hellitavalt kutsuti
“Magalarajooniks”.
Sillandi kirutab, et Tallinna lähivaldade põldudele kinnisvarabuumi ajel kerkinud uuselamurajoonide populaarsuse langust võis märgata juba möödunud aastal, põhjusteks logistika ja puudulik infrastruktuur. Iga hommikune tööle minek ja töölt tulek paneb mõtlema kaotatud ajale. 2 tundi päevas, 40 tundi kuus, ehk 5 tööpäeva, kulub Viimsi ja Harku valdade uusarenduspiirkondade elanikel töökoha ja kodu vahel liiklemisele.
Lisaks eelmainitule on tihtilugu välja ehitamata arendaja poolt lubatud asfaltteed ja tänavavalgustus; lasteaiad, koolid ja kauplused asuvad kodust kaugel. "Puudub ühistranspordi ühendus, lastevanematest on saanud oma lastele “taksojuhid”," kirjutab Sillandi. Peredel ja lastel puudub võimalus kodu läheduses parki jalutama või mängima minna, puuduvad aktiivse vabaaja veetmise võimalused.
Seotud lood
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman
nimetas Luha 16 korraldatavat veebis toimuvat Hollandi oksjonit
reklaamitrikiks, et endale tähelepanu tõmmata ja mis reaalset müüki ei
too.
Tänases intervjuus Kinnisvarateatmikule
ütleb ERI Kinnisvara Põhja-Eesti tegevjuht Andres Teder, et ei osanud
sellist tehingute arvu vähenemist, nagu oli 2007. aastal, ette näha ega karta:
"Pigem arvati, et toimub kiire hindade langus."
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.