Kiil Ko ühe omaniku ja riigikogu
liikme Jüri Tamme sõnul ei ole mullu aeglustunud import veini maaletooja tööd
seganud. Ettevõte käibenumbrid võrreldes 2006. aastaga languse suunda võtnud ei
ole.
Täna teatas statistikaamet, et mullu aeglustus ekspordi ja impordi kasv. Suurem aeglustumine toimus hotellide ja restoranide, hulgi- ja jaekaubanduse ning kinnisvara, rentimise ja äritegevuse tegevusalal.
Veini maaletoova perefirma Kiil Ko omaniku ja suure veinihuvilise Jüri Tamme sõnul ei ole aeglustunud import muresid põhjustanud.
„Mis puudutab importimist, siis ei ole ma siin muresid küll täheldanud,“ sõnas Tamm.
Tamme sõnul on languse põhjusi mujal, nagu näiteks kallinevas veinis, ilmastikus ja konkurentsi vähenemises.
„Veini hinnad on Euroopas tõusnud ning kuna Euroopa toodab reeglina kvaliteetset toodet, siis selle järele on jätkuvalt maailmas väga suur nõudmine. Kui me vaatame seda, et aktsiis veinidele ei tõusnud, tõusis vaid kangele alkoholile, siis on veinid aga samal ajal kallimad ning see kindlasti mõjutab tarbimist,“ kommenteeris Tamm veini hindade olukorda Euroopas lisades, et hind on alati selline asi, mis tarbimist kärbib või soodustab.
„Minu meelest on teine põhjus selles, et tegijaid on vähemaks jäänud. See tähendab seda, et liberaalne keskkond, mis meil kunagi oli, on kadunud. See avaldab survet ka hindadele," märkis ta.
Tamme sõnul oli enne maaletoojad rohkem kui praegu ning ka edasimüüjaid ehk kaupluseid on vähemaks jäänud. Tema väitel domineerib Eestis tänaseks kolm suurt kaupluseketti: Rimi, Prisma ja Selver.
Kolmandaks ja mitte sugugi vähemtähtsaks mõjuriks peab Tamm ilma. Veini müük sõltub paljustki ka sellest, milline on olnud suvi.
„Kui suvi on halb, siis müüakse rohkem õlut ja viina. Hea suvega on aga veini tarbimine suurem. Ka inimeste eelistused on muutunud. Tänapäeval soovib inimene siiski natukene paremat veini. Tänases Eestis on Euroopa Liidu seadused ja regulatsioonid, mis päris solki enam müüa ei luba. Nii et tõesti võib-olla need müüdavad kogused on väiksemad, aga kvaliteet on parem, mis on hea nii kultuurile kui ka tervisele,“ sõnas Tamm.
Seotud lood
Lisaks majanduskasvu aeglustumisele on
vähenenud ka Eesti kaubavahetus välismaailmaga, teatas statistikaamet.
Eesti suurima metallide ja metallimaakide
hulgimüügiga tegeleva Levadia Groupi omanik Viktor Levada ütles, et
viimasel ajal teeb Venemaa kõik, mis võimalik, et takistada metallieksporti, mis
tuleb läbi Peterburi.
Kui veebruaris avaldatud esialgsete andmete
põhjal oli Eesti majanduskasv mullu neljandas kvartalis 4,5%, siis tänaste
korrigeeritud andmete kohaselt oli see siiski 4,8%.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.