Peaminister Andrus Ansip läbis Türgi ajaloo
esimese suusamaratoni Anatoolias, Arkuti mägedes ning lõpetas selle
üheteistkümnendana.
"Maratoni rada kulges keset suurepärast loodust ja lummavaid vaateid. Loodan, et Türgis, kus selline lumi on mägedes keskmiselt viiel kuul aastas leitakse suusatamisest endale järjest olulisem spordiala," ütles peaminister Ansip pärast 35-kilomeetrise raja läbimist. Peaminister avaldas lootust, et maratoni korraldamine muutub Türgis traditsiooniks, et ka Anatoolia suusamaraton võiks jõuda Worldlopdeti sarja liikmeks, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Türgi esimese suusamaratoni võitis Eesti noortekoondise liige Martti Himma, teise koha saavutas Teet Jagomägi, kes kuulub peaministri visiidi äridelegatsiooni. Kolmandaks jäi Türgi suusatreener Fikret Ören. Peaminister lõpetas maratoni üheteistkümnendana.
Maratoni läbisid ka mitmed Eesti diplomaadid, nende seas ka suursaadik Türgis Märt Volmer ja suursaadik Kreekas Peep Jahilo.
Anatoolia Suusamaraton Geredes toimus klassikalises stiilis ja distantsid olid 35 ja 20 kilomeetrit. Rajad kulgesid keskmäestikus, 1700 ja 1800 meetri vahel.
Maratoni korraldusega tegeles Türgi suusakoondist treeniv Jaanus Teppan koostöös Eesti saatkonnaga. Maratoni korraldamise eesmärk oli Eesti Vabariigi 90. juubeliaasta tähistamise raames tutvustada meie suusatamise traditsioone.
Seotud lood
Kell 9 Otepää suusastaadionilt alguse
saanud 38. Tartu maratonist võtab seekord osa tervenisti 5200 suusatajat.
Teiste seas peaminister Andrus Ansip, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi,
valitsusjuhi nõunik Kalev Kukk ja riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen
Ligi.
Peaminister Andrus Ansip ei arva, et riik
peaks teadus- ja arendustööks eraldatavaid summasid hüppeliselt kasvatama, kuna
ennekõike on vaja inimest, kes seda efektiivselt kasutada oskaks.
Peaminister Andrus Ansip pidas Eesti
Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kõne, kus tänas eesti
rahvast.
Peaminister Andrus Ansip ütles
aripaev.ee-le, et tuumaelektrijaama idee väärib arutamist, samas pole tema
sõnul maailmas sellist tuumajaama prototüüpi, mis sobiks Eestile.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.