Jehe: kui Delfi kohtus kaotab, asub Eesti vaidlema terve maailmaga

„See, et vaidlus netikommentaaride teemal üleval on, on iseenesest hea. Sest see kolmanda poole vastutus tuleb lõpuni läbi vaielda. Meie nägemus on see, et keskkonna omanik ei vastuta. Ka ELis on ses osas oma seadusraamistik. Aga nii nagu Euroopa direktiividega on, siis iga riik peab neid täpsustama. Kuid mina küll ei näe võimalust, kuidas see saaks nii olla, et kolmas osapool vastutaks. See teema tuleb nüüd lõpuni vaielda, ühiskonnas on vaja selgust,“ kommenteeris Jehe ettevõtja Vjatšeslav Leedo kahjunõuet teda riivanud Delfi.ee keskkonnas ilmunud kommentaaride tõttu.

Millist käiku ennustate kohtuprotsessile? „Kui me saame negatiivse otsuse, siis see vaidlus läheb juba Euroopa Liidu tasemele. Siin pole lihtsalt teist võimalust,“ vastas Jehe.

„Sellel kohtuasjal on laiem mõju. Juhul kui meie võidame, siis jääb kõik nii, nagu täna on. Kuid juhul kui see kohtuasi läheb teistpidi, siis ausalt öeldes ma ei kujuta ette, milline Eesti internetikeskkond hakkab välja nägema, sest see ei puuduta enam ainult Delfit,“ märkis Jehe.

„Sisuliselt käib asi praegu selle ümber, et härra Leedo ja ka mõned teised inimesed ühiskonnas leiavad, et internetis peaks olema eeltsensuur. Kuid kui mina võin teile telefoni teel öelda kõike, mis mulle pähe tuleb, ja te ei saa seda kuidagi katkestada, vahepeal ei filtreeri keegi minu teksti, siis teatud inimeste arvates on internet muust meediast erinev ning seal peaks olema eeltsensuur,“ oli Jehe nõutu. „Keegi loeb minu mõtted enne läbi ja otsustab siis, kas need avaldada või mitte. Minult kui kodanikult võetakse sellega õigus ära. Leian, et see on absoluutselt vastu igasugusele vabaduse põhimõttele,“ oli Jehe rahulolematu.

Tema sõnul peaks kommentaari sisu eest vastutama see, kellel on ka vabadus kommenteerida. „Kommenteerimisvabadusega peaks kaasnema ka vastutus. ""Juudid ahju" case'i puhul sai karistada ju see inimene, kes kirjutas, ja keegi ei vaielnud teema üle siis. Keegi ei tõstatanud küsimust, et peaks kahjutasu nõudma ka kõigi nende käest, kes vahendasid teadet,“ tõi Jehe näite. "Täna on lahendus olemas ja see toimib. Mina ei näe põhjust, miks seda peaks muutma. Iseasi on see, et internetikultuur vajab arenemist, kuid me liigume sinnapoole. Kogu maailmas on asi täpselt samasugune, siin pole mingit erandit,“ lisas ta.

„Me oleme teistest ees ja võiksime ka selles osas olla teerajajad. Kuid ühest lahendust, kuidas internetikultuuri kiiresti parandada, pole hetkel veel olemas,“ märkis Jehe ning lisas, et kõikides suurtes Euroopa riikides, kaasa arvatud Euroopa Liidus, ollakse seisukohal, et piiramine ei lahenda olukorda. "Vaadake näiteks tänaseid uudiseid Hiinast Tiibetist. Kas me teaksime, et Hiinas olid ohvrid, kui poleks olnud kolmandaid osapooli? Anonüümseid postitusi? Me loeks vaid Hiina riigiametnike pressiteateid, et jah, selliseid rahutused olid ja mõni inimene sai kriimustada. Või võtke näiteks Lahesõda, kus saime kohapealt käsikaameratega filmitud infot? Kas see info tõesti ei kaalu üles üksikuid solvatuid? Minu arvates kaalub absoluutselt,“ oli Jehe telefonis kuuldavalt ärritunud.

„Ma siiralt loodan, et Leedo tahabki internetikeskkonda paremaks muuta, loen seda välja tema viimastest kommentaaridest. Kuid see vahend, millega ta eesmärke saavutada loodab, see on ju tupiktee. Keeldude ja käskudega me ei muuda midagi paremaks. Mina suunaks selle raha, mida ta kulutab advokaatide peale, pigem spetsialistide peale, kes avaldaksid oma arvamust ja uuriksid teemat,“ lausus Jehe. Tema sõnul pole ka Eesti riik selles küsimuses midagi ette võtnud. „Ma võiksin pakkuda ärimeestele või poliitikutele välja selged sammud, kuidas parandada internetikultuuri olukorda,“ lausus Jehe ning lisas, et kedagi ehmatades või ähvardades olukorda paremaks ei muuda.