Maasturite isa - Hummer

Miks on suutnud jälle hästi müüma hakata nüüdseks juba viis aastat vana mudel? Sellepärast, et vana hea kombe kohaselt tehti autole uuenduskuur. Tõsi, väliselt tähendas see seda, et suur jänkidemaa mees näitas peekonist rasvase näpuga, et mis te arvate, kui värviks stange all oleva plastiku halliks. Mõeldud, tehtud ja facelift valmis. Hmm… Tegelikult mitte ainult. Tõelised muutused on peidus kesta all. Vana hea Ameerika kombe kohaselt olid ka Hummerid enne seest kaunistatud kange plastikuga. Kujundus oli samuti mitte eriti suurepärane ja oli üsna raske aru saada, kuhu see hunnik raha läheb, mida selle auto eest küsitakse. Nüüd on kellelegi seal mõistus pähe tulnud, suurusevaimustusest on mööda vaadatud ning langetatud on lausa asjalikke otsuseid. Armatuur on saanud uue kujunduse, mis on silmale kena vaadata. See pole aga kõige olulisem muutus. Materjalid on pehmed. Arvatavasti on keegi disainimeeskonnast kogemata istunud mõnes Euroopa kvaliteetautos, läinud kogemata vastu armatuuri ja avastanud, et see ei peagi pärast kuuesajakilose käe puudutust mõranema ega nagisema, vaid võib olla lausa pehme kattega. Nii on ka Hummer saanud hinnale ja staatusele kohase sisu. Materjalid on viisakad ja mis peamine - mitte enam jälgilt kalgid, vaid pehmed ja kvaliteetsed. Tähelepanu on pööratud detailidele, nagu näiteks armatuuri valgustus, mis on väga ilus. Ka kell on omanäoline disainiime. Kuskile pole kadunud ka see, mida auto esindab - matšolikkus. Käigukang on endiselt selline, millest mahub kahe käega haarama ja ukselinke ei saa ka raudkangiga puruks murda. Kahe esiistme vahel olevasse panipaika võib endiselt lapse sisse panna - see on nii suur. Hummerit on võimalik soetada keskkonsoolis oleva ekraaniga või ilma. Mõlemal juhul saate tagurduskaamera. Kui ekraani pole, tuleb väike telekas välja tahavaatepeegli külje pealt tagurpidi käigu lülitamisel - igati šeff lahendus minu arvates.

Uuendusi on saanud ka kapotialune. Autol on nii uus käigukast kui ka uus mootor. Mootor on juba Cadillac Escalade'i pealt tuttav 6,2-liitrine V8 bensiinimootor. Käigukast on samuti moodsam. Jõudu on autol nüüd rohkem kui eelmisel variandil. Endiselt on auto aga sama raske kui enne ja seda keret oleks raske ükspuha millisel jõuallikal vedada. Auto pole endiselt mingi lennuk, kuid ega ei tahakski, et ta seda oleks. Hummer on rahulikuks kruiisimiseks, selline kergelt poose olek rooli taga. Ja see auto on oma eesmärgi täitnud, sest viis aastat vanast disainist hoolimata lähevad inimesed tänaval äksi täis.

Küsimus on selles, kas oleks üldse olnud vaja muuta selle auto välimust. Vastus on ei. Välimus on endiselt põhjus, miks teda armastatakse ja vihatakse. Ta on üdini matšo ja suur nagu kortermaja. Tema nina nägemine oma tahavaatepeeglis sunnib teisi liiklejaid teed andma, sest keegi ei taha põrkuda võitmatuga. Endiselt on ilusad need vanamoodsad veoautolikud tuled katusel ja külgedel. Ma ei muudaks küll midagi, miks peakski - auto näeb välja staatusele kohane. Ta on endiselt kõigi maasturite isa.

Fotod: Tanel Murd