OMX Baltic−0,25%272,29
OMX Riga−0,13%872,59
OMX Tallinn−0,33%1 736,47
OMX Vilnius−0,27%1 050,05
S&P 5001,23%5 782,76
DOW 301,02%42 221,88
Nasdaq 1,43%18 439,17
FTSE 100−0,14%8 172,39
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,81

OMX Baltic−0,25%272,29
OMX Riga−0,13%872,59
OMX Tallinn−0,33%1 736,47
OMX Vilnius−0,27%1 050,05
S&P 5001,23%5 782,76
DOW 301,02%42 221,88
Nasdaq 1,43%18 439,17
FTSE 100−0,14%8 172,39
Nikkei 2251,11%38 474,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,92
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%106,81

14.04.08, 08:19

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsaseadusest kaob nõue hoida riigile viiendik maast

Uue metsaseaduse eelnõu järgi võetakse seadusest välja nõue, et riigimetsa peab olema vähemalt viiendik Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Samuti võib riik võtta RMKst oluliselt suuremal määral dividende.

Ralf-Martin Soe

"20 protsenti on sees olnud 1993. aastast. Seni pole see kellelegi jalgu jäänud," ei saa nõude väljavõtmisest aru endine RMK juht Ülo Viilup, kelle sõnul on praegu suudetud suhet napilt hoida.

"Kui praegune seadus ütleb, et nii palju peab olema ja uue eelnõu järgi sellist punkti enam ei ole, siis on metsamaa müügi võimalus on olemas. Kas see realiseerub, on teine küsimus," lisas Villup.

Samas Viilupilt ametipulga üle võtnud RMK praegune juhatuse esimees Aigar Kallas ei nõustunud sellise tõlgendusega. "Kindlasti mitte. See ei tohiks üldse olla selle seaduse teema. Ma kahtlen sügavalt, et keegi mõtleks seal metsamaa müügi peale," vastas Kallas küsimusele, kas muudatused tehakse selleks, et metsamüük lihtsamalt läheks.

"Põhjendus on pragmaatiline," ütles keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juht Marku Lamp. "Seni ei ole suudetud seaduses seatud kriteeriumi täita." Tema sõnul on hoopiski oluline, et enne 1940. aastat Eesti riigile kuulunud metsamaad (19% kogu Eesti pindalast) ei saaks erastada.

Viilup oli aga teistsugusel arvamusel. "Ma tean, et ühel nõupidamisel on viidatud sellele, et kuni 1940. aastani riigiomandis olevat maad ei tohi erastada. Aga see puudutab erastamist, mitte müüki. Erastamine käib teistel alustel kui müük," lisas Viilup.

"Riigimetsa väärtus bioloogilise varana on 30 miljardit krooni," ütles Viilup, kelle sõnul pole selle realiseerimisel siiski suurt mõtet, sest praegune paarimiljardiline tulu vähendaks võimalusi tulevikus teenida.

Keskkonnaministeerium kinnitab, et need sammud ei ole tehtud metsamaa realiseerimiseks ja sellest tulenevalt riigieelarve täitmiseks. "Meil on oluline, et üldine maht jääks riigile alles. Pigem plaanime riigimetsa pindala osaliselt suurendada," ütles Lamp.

Küll aga muudab seadus riigil RMKst dividendide võtmise paindlikumaks. Praeguses seaduses on kirjas, et RMK maksab igal aastal riigieelarvesse 26 protsenti tuludest. Edaspidi teeb ettepaneku summa suuruse kohta RMK nõukogu. "Praegu on näiteks RMK pangakontol põhjendamatult suured reservid," põhjendas Lamp muudatust.

Samuti ei pruugi RMK juhatus enam olla kolmeliikmeline nagu praegu. Eelnõu järgi võib juhatusse kuuluda 1-5 liiget.

"Praegu on riigi omanduses sadu tuhandeid hektareid reformimata metsamaad. Ja sealt võiks raha teenida riigile küll," märkis Kallas. Nende maadega tegeleb maa-amet. "Keegi tegelikult ei tea, kui palju sellist maad on, spekulatsioonide järgi 200 000-400 000 hektarit," lisas ta.

Ralf-Martin Soe

Seotud lood

Uudised

12.04.08, 16:47

Rahvaliit hakkab koguma allkirju riigimetsa kaitseks

Eestimaa Rahvaliidu volikogu tegi Riigikogu Rahvaliidu fraktsioonile ülesandeks algatada Riigikogus Eesti riigimetsa tuleviku arutelu ning algatas allkirjade kogumise riigimetsa kaitseks.

Sisuturundus

23.10.24, 11:27

Advokaadibüroo TARK: andmete turvalisuse tagamiseks on vaja professionaalset abi

Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.