Mobiiltelefon tekitas omatahtsi 40 000kroonise arve

Asja lähemal uurimisel selgus, et lapsele ostetud odav, tugev ja töökindel mobiiltelefon oli helistanud iga 60 sekundi tagant ja teinud niimoodi 23 109 korda kuus.

Sellises vanuses laps magab ööpäevas 10 tundi, 9 tundi on ta koolis ja paar-kolm tundi kulub harrastustele, rääkis poisi isa Margus Malm.

"Helistan emale, isale, vanaisale ja klassikaaslastele," selgitas Hendrik ise.

Alguses kahtlustati, et poiss on teinud telefoniga koerust. Selgus aga, et tema mobiiltelefoni sai kasutada ka raadiosaatjana. Et raadiosaatja funktsiooni aktiveerida, tuleb läbida seitse sammu. Samas, raadiosaatja teenust ükski Eesti telefonioperaator ei paku, kaasa arvatud Elisa, kuhu Malmide pere oma mobiiltelefonid hiljuti kolinud oli.

Kui see nõuab keerulisi seadistusi, on kindel, et ükski meie pere laps seda ei teinud, väitis pereisa. Kes raadiosaatja funktsiooni aktiveeris, pole siiani selge. Hendrik tunnistas, et oli raadiosaatja aktiveerimist alustanud, ent jättis selle pooleli hetkel, kui telefon temalt parooli nõudis.

"Sellist juhust, kus klient on suutnud ära seadistada oma raadiosaatja, pole varem olnud," kommenteeris Elisa. "Kui teenus ei hakanud tööle, kustutage palun kõik seadistused ära," lisas firma esindaja.

Margus Malm ütles, et nõustus kümnetesse tuhandetesse ulatuvad telefoniarved Elisaga pooleks jagama. Kokkulepe nõudis firma juhi Sami Seppäneni isiklikku luba. Kuna tegemist oli lapse telefoniga, tuli mobiilioperaator sel korral vastu.

"Telefonide näppimine, kui sa ei tea täpselt, mida sa teed, võib lõppeda kehvalt," võttis Pealtnägija uuriv ajakirjanik Mihkel Kärmas juhtumi kokku.