Lepik ennustab Eestile negatiivset majanduskavu

2008. aasta majanduskasvuks oodatakse 1,2% ning 2009. aastaks peetakse hetkel tõenäoliseks 3% majanduskasvu.

Suure tõenäosusega on majanduskasv mõnes kvartalis negatiivne, on kirjas tarkinvestor.ee portaalis.

Järgneb Lepiku arvamusartikkel.

Viimasel ajal on mitmete Eesti arvamusliidrite retoorika kohaselt Eesti majandusarengu pidurdumisel olnud peamiste põhjuste hulgas välismõjude ettearvamatu käitumine. Seisukoht, millega me kindlasti ühineda ei tahaks, seisab Tarkinvestor.ee portaalis. Tõsi küll, naftahinna sedavõrd kiire kallinemine on olnud ka neile pigem negatiivseks üllatuseks, samuti on oodatust enam inflatsioonilist survet lisamas toiduainete jätkuvalt kiire kallinemine. Siiski ei ole Eesti majanduse jahtumise põhjustena süüdistamas peamiselt piiritaguseid tegureid, eeldused selleks on aastate jooksul kohapeal loodud ning jahtumise peamised põhjused peituvad kinnisvaraturu probleemides ning pankade poolt väljaantava laenuraha kasvu olulises pidurdumises.

Kui vaadata talvise prognoosi ajal valitsenud globaalset olukorda, hakkab silma, et selle ajaga on krediiditurgude tervis märgatavalt halvenenud. Samuti on nafta ning toiduainete hinnad liikunud kiirusega, mida eelmine aastaprognoos ei arvestanud. See kõik on Eestile mõju avaldamas küll pigem kaudselt, kuid inflatsioonilist survet jätkuvalt toetavate teguritena ka otseselt.

Jahenemine I kvartalis paistab tuntav, seda peaks peegeldama ka I kvartali SKP kasvunumbrid, kuid tuntavam jahtumine peaks avalduma järgmiste kvartalite jooksul. Suure tõenäosusega on järgmistes kvartalites majanduskasv negatiivne, mis viitaks juba raskele maandumisele. Jahtumise suund pole üllatav, kuid meie jaoks on olnud üllatav jahtumise kiirus. Ootasime tuntavamat jahtumist 2008. aasta keskel, kuid see saabus juba I kvartalis.

Usume, et Eesti majanduskasvu kiirenemine toimub hiljem kui enamik hetkel ootab, meie hinnangul jääb see ligikaudu 2009. aasta keskele. Taastumist on takistamas peamiste sektorite kasvutempo oodatust kiirem ja ulatuslikum pidurdumine. Täiendavat ettevaatlikkust on sisendamas riigieelarvega toimuv, samuti kontaktid Eesti ettevõtetega, mis viitavad tuntavale jahenemisele mitmetes sektorites.

Eesti senised majanduskasvu mootorid on nõrgenenud ja samade mootorite taaskäivitamine ning jätkusuutlik kasutamine eeldab otsustavamat tegutsemist nii riigi kui ka ettevõtete poolt. Eesti seniste kasvutegurite ammendumine on kahtlemata saamas aktuaalseks probleemiks. Madalast palgatasemest tingitud kulueelis on juba täna haihtumas ja ekspordi arendamiseks on hädavajalik uute suundade kasutuselevõtmine. Edasine konkurentsivõime tõstmine saab pikemas perspektiivis võimalik olla vaid läbi tootlikkuse tõstmise ning kvaliteetsemate toodete ja teenuste pakkumises. See eeldab riigi poolt tõsisemat arengukavade väljatöötamist ning ettevõtjate jätkuvat motiveerimist omapoolse toetusega. Majandusraskuste halva külje puhul on alati heaks küljeks see, et kitsad olud sunnivad uute suundadega otsustavamalt tegelema ning sageli on just majanduse jahtumine see, mis sunnib ettevõtted kõrgema efektiivsuse saavutama. Loodetavasti on ka seekord nii,nagu üheksa aasta eest, mil üks kriisiaasta lõi aluse edasisteks soodsateks arenguteks.