Kaljulaid: üks kord on mul olnud häbi olla eestlane

Kaljulaid astus Euroopa Kontrollikoja liikme ametisse 7. mail 2004 ning tema leping kehtib kuus aastat, seega 7. maini 2010. Ta võib kandideerida ka teiseks ametiajaks.

Kas Eestit on kontrollikoja aruannetes negatiivselt esile toodud? Mis küsimustes? Ei ole ainult negatiivselt esile toodud, positiivselt on ka. 2005. aastal oli Phare raha ehk eelstruktuurivahendite audit. Raha oli ette nähtud institutsionaalse arengu toetuseks. Selles toodi Eestit positiivselt esile. Piimakvootide auditis esines Eesti Harju keskmiselt. Probleeme oli Eestil ühtse pindala toetusega. Nimelt oli probleem selles, et üles antud põllumaad osutusid ülemõõtmisel väiksemaks, kui kirja oli pandud. Lätlastel kusjuures olid kõik põllud korrektselt mõõdetud. Piinlik oli sel päeval tõesti eestlane olla. Viga võis siin sisse tulla aga PRIA mõõtmissüsteemi tõttu, mitte põllumeeste pahatahtlikust siku tegemisest. Lätlased olid mõõtmisel igaks juhuks 10% maha võtnud ja seetõttu oli neil kõik korrektne.

Need on need kolm korda, kui Eestit on kontrollikoja auditites mainitud.

Kõige sagedamini tulevad vead sisse seetõttu, et määratud reeglitest ei ole suudetud kinni pidada, reegleid on palju ja eksimine tavaline. Reeglid kehtestab Euroopa Liit ise. Need ei ole siseriiklikud regulatsioonid ja arusaadav, et nende tõlgendamisel on raskusi. Kui oskused paranevad, siis neid vigu enam ei teki.

Euroopa Liidu eelarve on üle 100 miljardi euro aastas ja Euroopa Komisjonil on kuhjunud nõudeid üleval liikmesriikide vastu 3,8 mld euro eest. Tagasinõudeperiood on üsna pikk. Sageli on tagasimaksjaks avalik sektor. See tagasinõudmisprotsess ei ole võrreldav pankrotivara kättesaamisega erafirmast. Raha tagasisaamise protsent on seega üsna hea. Ja toonitaksin, et iga kord ei ole sanktsiooniks raha äravõtmine.

Kui palju on täpselt üleval nõudeid Eesti vastu, need andmed on olemas rahandusministeeriumil. Minul neid andmeid pole. Toonitan, et kontrollikoda auditeerib Euroopa Komisjoni. Kontrollikoda ei tee liikmesriikide finantskäitumise võrdlevat analüüsi.

Kas eestlased on olnud laisad euroraha taotlemisel? Kui palju oleks olnud 2007. aastal reaalselt võimalik saada ja kui palju välja anti?Ei ole. Ei saa aru, kust see arvamus levib. Me oleme kõige kauem osalenud teaduse raamprogrammide rahastamistes, juba enne liitumist. Me oleme alati hästi silma paistnud. Me pole kunagi jäänud kaotajaks. Me ei ole maksnud rohkem raha Euroopa Liidu kassasse, kui sealt tagasi oleme saanud.

Aastatel 2004-2006 on Eesti Struktuurifondi rahast ära kasutanud üle 90%. 2008. aasta veel käib ja seda raha saab veel taotleda ja kasutada.Rahastamise perioodist 2007-2013 ei ole veel väljamakseid palju tehtud ja see on tavaline. On palju uusi reegleid. Komisjonil on üle 400 reegli läbi töötada. Esimene aasta on alati hoovõtt, samas jääb mure, et mida hiljem asi käima jookseb, seda keerulisem on raha ära kasutada, sest näiteks ehitajaidki on raske kiiresti leida.

Kas on võimalik võtta vastutusele ametnikke, kes oma saamatuse ja laiskuse tõttu takistavad struktuurifondide vahendite kasutamist? Konkreetne näide: haridus- ja teadusministeerium pole suutnud ette valmistada määrusi, mis reguleeriksid struktuurifondide raha kasutamist doktoriõppe edendamiseks. Raha võiks kasutada alates 2008. aasta algusest, kuid seoses ministeeriumi suutmatusega avaneb selle raha kasutamine eeldatavasti alles 2009. Summa on rohkem kui miljard Eesti krooni.

Ma ei tea kohta ja aega Euroopas, kus ametnikke laiskuses ei süüdistata. Ametnike arukus on muidugi väga tahtis euroraha saamisel. Aga ametnike vastutus tuleneb avaliku teenistuse seadusest, mis eeldab süülise teo toimepanemist, ja ma väga loodan, et sellega ei ole tegu.Konkreetset projekti ma ei oska kirjeldada. Tavaline on, et alguses ei lähe asi käima. Loomulikult ei saa välistada, et ametnikud ei oska piisavalt operatiivselt programmide täitmiseks valmistuda. Tööjõupuudus on igal pool. Aga ma ei ühine väitega, et kõik ametnikud on laisad ja muud ei tee, kui ahistavad usinaid inimesi, kes tahavad euroraha saada. Igal rahastamisel on omad eesmärgid. Ettevõtja peab neid eesmärke hindama ja aktsepteerima seda, et tuleb rohkem pabereid täita. Kui raha taotlemise kulu ületab tulu, ei ole seda vaja teha.Suur osa teadusrahast näiteks on Euroopa Komisjoni otsese juhtimise all. Vastates lugeja konkreetsele küsimusele soovitan haridusasutustel teha konsortsium suurematele projektidele raha hankimiseks. Nii saate vältida suhtlemist Eesti ametnikega, kui see ei sobi.Rahandusministeeriumis vastutab euroraha taotluste eest asekantsler. Varem tegi seda Renaldo Mändmets, hetkel teeb seda Kalle Killar.

Miks on Eestis raha kasutamisega seotud bürokraatia sedavõrd mahukas, et raha jagamise ja kasutamise kontrolliga seotud kulud on mõne toetusprogrammi puhul suuremad kui toetuste maht ise?Bürokraatia on mahukas. Tuleb see sellest, et Euroopa Liidu eelarves on väga palju pisikesi programme ja Euroopa Liidu finantsmäärus on üles ehitatud täpsele kontrollimehhanismile. Euroopa Liidu eelarve täitmine on üks rangemini kontrollitud protsess üldse.

Jah, ka administreerimiskulud võivad olla kõrged, aga see on teema poliitikule. Kui Euroopa helged pead tuleks kokku ja Euroopa Nõukogu leiaks lahendused, kuidas protsessi lihtsustada, siis oleks see väga tore. Nad võivad kokku leppida, et väikseid projekte enam ei tehta. Ma olen ka selle poolt, et väiksed projektid võiks välja viia Euroopa Liidu eelarvest. Romano Prodi juhtimise all oli Euroopa Komisjonil üks idee selle kohta, kuidas lihtsustada eelarvet. Välja pakuti, et alles võiks jääda vaid struktuurivahendid, innovatsioonivahendid ja põllumajandustoetused. Selle jaotusega pole ma täpselt nõus, aga lihtsustamise poolest olen.

Kui palju ja kui tihti reaalselt Euroopa Liit üksiku projekti raames ilmnenud väärkasutuste puhul terve toetusprogrammi või koguni kogu fondi raames antud raha on tagasi nõudnud? See on paraku põhjendus, millega meie rahandusministeeriumi ametnikud on argumenteerinud ülepingutusi kontrollisüsteemides.See statistika on Euroopa Komisjoni ja rahandusministeeriumi vaheline asi, statistika on rahandusministeeriumil olemas. Kontrollikojal pole seda infot.

Aga kui projekti taotleja lubab teha üht ja teeb teist, siis ükskõik, kui ränk on majanduslik olukord, on see reeglite rikkumine ja ebaõiglane teiste suhtes, kes oleksid saanud osaleda selle raha taotlemisel. On olnud juhuseid, kus on kavandatud veepuhastusjaama 5000 elanikuga linnale, aga tegelikult on elanikke 3000. On muudetud hiljem projekte, aga pole sellest teavitatud. Samuti on projekti lihtsalt suuremaks kirjutatud või vaja teha lisatöid ja pandud lihtsalt projektile pool mahtu otsa, siis on see räige rikkumine ja raha tuleb tagasi maksta.Kontrollikoja eelmise aasta aruandest selgus 2006. eelarveaasta kohta, et 12% rahast oli kasutatud ebaotstarbekalt. Auditis loetakse probleemiks, kui see määr on üle 2% ja siis on raha kasutamine probleemne. Kui paljude vastutavate inimeste töökoht lõi selle auditi tulemusel kõikuma, ei ole teada, aga ilmselt neid on.See 12% on muidugi auditi tehniline väide ja ei tähenda, et komisjon nüüd ka selles mahus peaks raha tagasi nõudma. Me külastasime projekte, leidsime teatud hulga vigu ja tegime sellise statistilise analüüsi.

Kui palju on Eestil jagamata 2004.-2006. a perioodi euroraha? Milline institutsioon on vastutav selle eest, et Eesti ettevõtjad kaotasid toetuste taotlemisel terve aasta (2007)? Milles väljendub toetusi jagavate institutsioonide lubatud ettevõtjasõbralikkus? Miks hindavad taotlusi ametnikud, kes ise erasektoris pole töötanud ega oma mõnel juhul elementaarseidki teadmisi hinnatavast valdkonnast?

Toonitan veel kord, et aastatel 2004-2006 on Eesti struktuurifondi rahast ära kasutanud üle 90%. 2008. aasta veel käib ja seda raha saab veel taotleda ja kasutada. Me oleme olnud edukad.2007 oli uute programmide käivitamise aeg ja on tavaline, et sel aastal on väljamaksetega probleeme. See on tavapärane tsükkel.Esmane vastutaja Eestis euroraha jagamise eest on rahandusministeerium. Tuleks neilt küsida, millega nad on tegelenud 2007. aastal. Aga ma tean, et nad pole niisama istunud. Uskuge mind, et ei ole hea, kui need reeglid valmivad kiirustades ja üle jala. Siis tuleb palju vigu ja seetõttu ka tagasinõudmisi. Ma mõõdaksingi ametnike kvaliteeti selle järgi, kui palju meil tuleb raha tagasimakseid teha. Aga Eesti pole kontrollikojas jäänud radarile halvemalt kui teised riigid.

Rahandusministeeriumi raporti järgi jääb 1/3 eurorahast tänavu kasutamata. Transpordiinvesteeringute kava kinnitamine venis väga pikalt ja mitmete meetmete avamine on edasi lükkunud. Taotlejate jaoks muudab see olukorra keeruliseks euroraha planeerimisel. Millega on seotud viivitused euroraha kasutuselevõtuks ja kuidas see mõjutab raha kasutamist kogu finantsperioodil?Kui projekt pole valmis, ei saa ju riigihanget välja kuulutada. Samas, kui rahataotlused kuhjuvad perioodi lõppu, siis tekivad vead. Transpordiinvesteeringute kava kinnitamise venimise täpset põhjust ma ei tea. Aga eestlased on olnud väga operatiivsed, valmis kas või nahast välja pugema, et raha kätte saada. Näiteks Schengeni projektis eestlased tegutsesid väga kiiresti, et raha kaotsi ei läheks.

Tasuta lõunaid pole olemas. Eurorahaga seotakse Eesti kindlalt eurolõa otsa. Kas peate õigeks, et "majanduskasvu" sildi all müüakse Eesti lihtsalt maha?

See küsija pole aru saanud, et Euroopa Liidu toetuste andmise kaudu ei teki Euroopa Liidul omandisuhet mitte ühelegi ehitatud sillale, väljatöötatud patendile vms. See, et euroraha genereerib majanduskasvu, kas see pole halval ajal abiks? Muidugi on, las genereerib.

Kas füüsilisel isikul on võimalik taotleda toetust endisaegse mõisahoone renoveerimisel, mis ei ole muinsuskaitse all, või peab olema juriidiline isik?Ma ei tea, kuidas see reegel täpselt on. Selles küsimuses tuleks pöörduda PRIA poole, mis haldab maaelu arengu meetmeid.

Kuidas hindate skaalal 0-5 Eesti riigi võimekust euroraha taotlemiseks ja saamiseks vajaliku siseriikliku õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel? Seda nii kiiruse kui ka kvaliteedi aspektist. Põhjendage lühidalt ja andke 1-3 konkreetset soovitust. Tänapäeval hinnatakse ka üliõpilaste töid keskmise järgi. Ma paneks Eestile hindeks 4. Eesti on pädev Euroopa Liidu riik. Soovitus on, et tegutseda tuleks enne reeglite kokkuleppimist ja operatiivselt. Kui reeglid on juba kokku lepitud, siis ei ole enam midagi teha. Minuni on jõudnud kuuldused, et rahandusministeeriumis vaadatakse, kuidas lihtsustada raha taotlemise reegleid tulevikus, ja nad otsivad endale ka aktiivselt liitlasi Euroopast. Väga tore on, et meie ametnikud leiavad aega ka konstruktiivseks kriitikaks järgmisteks perioodideks.

Viimasel ajal on kuulda, et Eestis ei ole isegi euroraha meetmeid avatud ja miljarditest on välja jagatud vaid mõned miljonid. Kas on võimalik tuvastada, kelle tegemata töö see on? Kas see euroraha, mida me ära ei suuda kasutada, läheb mujale või saame seda hiljem kasutada? Mida peaks tegema, et meetmeid kiiremini avatakse?Eestis on tekkinud mingi müüt meie ametnike tegemata töö kohta. Ma usun ametnikke, kui nad ütlevad, et tahavad ennast uute reeglitega kurssi viia, enne kui teisi nõustama hakkavad.

Kui 2008-2009 hakkab euroraha tulema, siis ajakirjanikud kirjutage palun ka sellest. Lõpupoole alati kumuleerivad väljamaksed.Vahetult enne aripaev.ee-d kohtusite Brüsselis Riigikogu korruptsioonivastase komisjoniga. Millisel teemal te põhiliselt rääkisite?Me rääkisime Euroopa Kontrollikoja rollist ja tööst ning pisut ka Euroopa Liidu rahade kasutamisel esinevatest tüüpilistest probleemidest.

Euroopa Kontrollikoda paneb ettevõtlikele inimestele südamele, et olge positiivsed ja ärge arvake, et meie ametnikud ei saa hakkama. Olge kannatlikud ja enne raha taotlemist veenduge, et teete kõik õigesti. Kui taotlete valest kohast, võib teie hea plaan rahata jääda. Esitage tegevusaruandeid korrektselt ja realiseerige endale võetud kohustusi, olgu selleks tegevuste teostamine või Euroopa Liidu tähelipu paigutamine valminud objekti külge.