Uus seadus tahab pensionifondide tasud vaakumist välja tuua

Üks olulisemaid põhjusi muudatuste tegemiseks on tasude struktuuri läbipaistvuse taotlus ja soov turgutada konkurentsi.

Täna kehtiva seaduse kohaselt võib fondivalitseja võtta kolme liiki tasusid: osakute väljalaskmistasu (1-3% osakute turuväärtusest), mida tuleb maksta osaku omandamisel, osakute tagasivõtmistasu (1% osakute turuväärtusest), mis tuleb maksta osaku tagasimüümisel, ja valitsemistasu (0,75-2%), mida osakuomanik maksab fondivalitsejale pensionifondi valitsemise eest.

Seadustega on paika pandud tasude piirmäärad – osakute tagasivõtmistasu piirmäär on 1% tagasivõetavate osakute puhasväärtusest ja valitsemistasu piirmäär on 2% (konservatiivsetel fondidel 1,5%) fondi varade puhasväärtusest. Alates 2007. aastast ei ole osakute väljalasketasul piirmäära.

Pea kõikidel pensionifondidel on tasud (eelkõige valitsemistasud) madalamad kui seadusega sätestatud piirmäärad. Samas ei ole sisuliselt kohustusliku kogumispensioni loomisest alates viie aasta jooksul tasude määrad langenud, mis viitab sellele, et tasude osas konkurents turul piisavalt ei toimi, selgub seaduseelnõu seletuskirjast.

Sama aja jooksul on oluliselt kasvanud nii kohustusliku kogumispensioniga liitujate arv (2007. aasta lõpu seisuga üle 550 000) kui ka pensionifondide maht (ca 11 miljardit krooni), mistõttu on pankade teenitavad kasumid järjest kasvanud.

Rahandusministeeriumi uuringu tulemustest selgub, et 2007. aasta 3. kvartali seisuga on Eesti kohustuslikud pensionifondid investeerinud 34% varadest fikseeritud tuluga toodetesse, 53% fondidesse, 10% aktsiatesse ja 0% kinnisvarasse. See viitab, et siinsed kogumispensioni fondid investeerivad peamiselt madalamate kuludega varadesse. Finantsinspektsiooni andmete kohaselt võetakse kohustuslike pensionifondide puhul aktsiariski suures osas läbi investeerimise teistesse aktsiafondidesse, mis viitab pigem passiivsele juhtimisele.

Eriti suurt vahet tasude ja tootluse vahel näeb ministeerium konservatiivsete fondide puhul. Kõrgemate tasudega ei kaasne reeglina suuremat tootlust. Lisaks ei erine kohustuslike kogumispensioni fondide tasud oluliselt tavaliste investeerimisfondide tasudest, kuid arvestades pensionifondide investeerimisprofiili, on nad siiski suhteliselt kõrgemad.

Kõige selle tulemusena leiab rahandusministeerium, et fondide valitsemistasusid tuleks muuta.

Nii kavatsetakse alates 2011. aastast keelata väljalasketasude kogumine. Fondivalitsejate peamine tuluallikas on siiski valitsemistasu. 2011. aastaks moodustavad valitsemistasud fondivalitsejate II samba tuludest enamuse ja väljalasketasude ärakaotamine ei mõjuta märkimisväärselt nende äritegevust.

Alates 2009. aastast alandatakse valitsemistasu piirmäär nn konservatiivsete pensionifondide puhul 1,5 protsendilt 1,2 protsendile, ülejäänud pensionifondide valitsemistasu piirmäär jääb samaks, kuid valitsemistasu puhul on kavas rakendada mahtudest sõltuvaid vähenevaid piirmäärasid ehk nn regressiivset skaalat.

Praegu on maksimaalne valitsemistasu piirmäär 2%. Kavade kohaselt võiks valitsemistasu osakute turuväärtuse tõustes 100 miljoni euroni, regresseeruda vähemalt 10%, ja siis edasi iga 100 miljoni euro saavutamisel veelgi vähemalt sama palju langeda. Tasusid ei pea langetama, kui on saavutatud tase 0,5%.

Regressiivne valitsemistasu on põhjendatud eelkõige mastaabisäästu efektiga. Kuigi varad kasvavad, ei tohiks fondi kulud alates teatud tasemest samas suurusjärgus suureneda. Eelkõige väheneb püsikulude ja varade suhe, kuid kokkuhoid tekib ka tehingukulude arvel.