Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse
juhataja Siiri Tõniste ütles täna rahandusministeeriumi koostatud
kogumispensionide seadust kommenteerides, et fondide valitsemistasude piiramisel
tuleb leida tasakaalupunkt.
„Meie pensionisüsteem on toiminud vaid 5-6 aastat. Oli vaja perioodi, et see edukalt käivituks. Nüüd aga on aeg edasi vaadata, kuidas kliendid ja pangad käituvad, et vajadusel midagi muuta ja parandada,“ rääkis Tõniste.
Tema hinnangul on praegu süsteem toiminud efektiivselt: see käivitus edukalt, inimeste teadlikkus on tõusnud, üldine finantskirjaoskus paranenud.
„Leidsime, et nüüd on õige hetk süsteem üle vaadata ja tundub, et tasude osas saab seda lihtsamaks muuta. Peame seejuures aga olema ettevaatlikud, et kõige olulisem, tootlus, ei kaoks,“ märkis ta. „Et näidata head tootlust, selleks on vaja teha ka investeeringuid. IMFi (Rahvusvahelise Valuutafondi - toim) esindajad on toonud näiteid: kui tasud on ülimadalad, siis on valitsejad passiivsed, motivatsiooni ei ole. Me ei tohi piiramisega üle keevitada. Seetõttu otsimegi tasakaalupunkti.“
Olulisima muudatusena seaduses tõi Tõniste välja fondide väljalasketasu kaotamise. „See on praeguses etapis kõige olulisem, pikas perspektiivis aga on oluline, mis saab valitsemistasust,“ rääkis ministeeriumi spetsialist.
Tema sõnul ei saa päris üks-ühele erinevate riikide fondide valitsemistasusid võrrelda, kuna see, mida valitsejad peavad oma tasudest katma, on varieeruv. Küll aga on ministeeriumil plaanis süsteem muuta regresseeruvaks ehk suurema mahu korral tuleb tasudeks võtta väiksem protsent. „Kuidas see samm-sammult paika saab, sõltub astmest, mille määrame. Praegu aga on valitsemistasud reguleeritud rahandusministri määrusega,“ lisas Tõniste.
Regresseeruva tasusüsteemi mõju saavad esmalt tunda suuremad fondid, väiksemateni jõuab see hiljem.
Ministeerium loodab, et eelnõu jõuab veel enne jaanipäeva riigikokku. „Kindlasti tahame, et see enne sügist vastu võetaks. Praegu töötame selles tempos,“ valgustas Tõniste tulevikuväljavaateid.
Suurem osa muudatusi peaksid tema hinnangul kehtima hakkama 2009. aasta algusest, osa aga vajab ka IT-arendust ja ka muid lihtsaid praktilisi lahendusi (nt tellerite koolitust, avalduste vormide väljatöötamist jne). Neile kehtestatakse mõistlik rakendustähtaeg mõne aasta jooksul.
Seotud lood
Praegu on teisel kooskõlastusringil
rahandusministeeriumi ette valmistatud kogumispensionide seaduse eelnõu, millega
loodetakse muu hulgas alandada siinseid suhteliselt kõrgeid pensionifondide
tasusid.
Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse
juht Tõnu Vanajuur ei oska enda sõnul küll täpselt öelda, kust alates kaotab
fondihaldurite töö tulemuslikkuse, kuid sarnaselt rahvaesindajatele riigikogus
ei poolda ta ka liiga odavaid fondide valitsemistasusid.
SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing
oli täna rahandusministeeriumi kogumispensionide seaduse eelnõud kommenteerides
ärritunud, öeldes, et lõpuks võib riik juba tahta, et fonde juhitaks
tasudeta.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.