• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,87
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 225−0,25%39 381,41
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,87
  • 21.05.08, 16:48
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vanajuur: mina ei taha odavat parlamenti ja pankurit

Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse juht Tõnu Vanajuur ei oska enda sõnul küll täpselt öelda, kust alates kaotab fondihaldurite töö tulemuslikkuse, kuid sarnaselt rahvaesindajatele riigikogus ei poolda ta ka liiga odavaid fondide valitsemistasusid.
„Küsimus ei ole mitte lineaarses matemaatilises arvutuses, kust tuleb piir, kust alates fondihaldurite tootlikkus langeb. Tõmbaksin siin paralleeli parlamendiliikmete palkadega. Mina olen valmis avalikult deklareerima, et ei taha odavat parlamenti, sest see on allikas korruptsiooniks ja muudeks kahtlase väärtusega tegudeks. Sama kehtib ka pankades. Discounter-tüüpi varahaldus ei ole jätkusuutlik,“ rääkis Vanajuur.
„Siis on tulemus see, et tootlus ei tule kõige kabedam. On see motivatsiooni teema või midagi muud, aga tootlus saab olema selline, mis meele mõruks teeb. Seetõttu peab fondide valitsemistasu olema õiglane,“ lisas ta.
Vanajuur tunnistas, et ei ole ise välja arvutanud, kui suured tasud olema peaksid – kas on optimaalne tänane, praegusest poole või kolmandiku võrra väiksem tasu –, aga kindlalt on Sampo esindaja veendunud selles, et tänases olukorras vajab süsteem korrastamist.
„Sampo on alati ja ka ma ise olen positiivselt meelestatud asjade üle, mis muudavad turu läbipaistvamaks, korrastatumaks, mis aitavad kaasa olulise süsteemi, nagu seda on kogumispensionide süsteem, muutumisele paremaks kui see täna on,“ sõnas Vanajuur.
Sampo Panga hinnangul on süsteemi start olnud hästi kiire ja edukas ning inimesed on selle kenasti vastu võtnud. „Kõigile on muutunud loomulikuks osaks see, et igakuisest sissetulekust osa läheb fondi, keegi ei pane tähelegi, et säästusumma arvelt ära läheb. Ja mida selgemaks ja paremini reguleerituks muutuvad reeglid teenusepakkujatele, seda meeldivam on süsteemis osaleda ise kliendina ja klienditeenindust juhtiva inimesena,“ lisas jaepanganduse juht.
Samas märkis Vanajuur, et praegusel kujul on fondide ümber toimuv pressis selgelt üle paisutatud. Tema sõnul ei saa olla nõus sellega, et kõik on väga kallis ja et kurjad pankurid nöörivad inimestelt seitse nahka.

Seotud lood

Uudised
  • 20.05.08, 16:08
Pensionifondide tasude väike langetamine annaks 15% suurema pensioni
Kui langetada pensionifondide tasusid 0,5% võrra, siis oleks tulevikus pension tänastel kogujatel 15% suurem.
Uudised
  • 21.05.08, 19:01
Ministeerium: tasude piiramisega ei tohi üle keevitada
Rahandusministeeriumi kindlustuse talituse juhataja Siiri Tõniste ütles täna rahandusministeeriumi koostatud kogumispensionide seadust kommenteerides, et fondide valitsemistasude piiramisel tuleb leida tasakaalupunkt.
Uudised
  • 19.05.08, 08:27
Pangad koorivad kaks nahka
Eesti juhtivad pangad investeerisid mullu poolteise miljardi eest pensionifondide vara iseenda teistesse fondidesse, kasseerides Äripäeva hinnangul sellega osakuomanikelt vähemalt 10-20 miljonit krooni topelt haldustasusid.
Uudised
  • 04.03.08, 07:27
Uus seadus ohjeldaks panku tasude küsimisel
Teise samba pensionifondide tasud tõotavad muutuda tulevastele pensionäridele soodsamaks, kui riigikogu peaks äsja valminud seaduseelnõu kinnitama.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele