Eesti valitsusparteidel puudub ühtne
seisukoht transiidi vajalikkuse kohta Eestile ja sellest, kuidas peaks edasi
arendama alternatiivseid võimalusi ärakadunud kütusetransiidile, kirjutas Tanel
Raig Äripäeva lisas Logistika.
Kui Reformierakond on teatanud, et transiit on Eesti jaoks vähe tähtis majandusharu ja mida vähem riik sellega tegeleb, seda parem on see transiidile siis Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on teisel arvamusel. Nemad näevad transiiti laiema majandusharuna kui pelgalt maanteid ummistava toormeveona. Tallinna Sadama konteinerterminali rajamist peab IRL loogiliseks sammuks olukorras, kus on vajalik transiidisektori ümberorienteerumine.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond transiidi teema kohta seisukohti ei oma. Nädala jooksul ei suudetud neid toimetusele sõnastada.
Kas jagate Reformierakonna seisukohta: "Mida vähem tuge Eesti riigilt transiidile otsida, seda parem see transiidile on"? Kas toetate ligi miljoni TEU suuruse konteinerterminali rajamist Tallinna Sadamasse?
Isamaa ja Res Publica Liit vastas, et riik ei pea transiiti ega teisi majandussektoreid subsideerima. Riigi ülesanne on majanduskeskkonna kujundamine ning avalikest huvides kasutatava infrastruktuuri arendamine, osa sellest on kasutatav ka transiidi ja logistika tarbeks.
Vastuoluline on see, et üks suurimaid investeerijaid Eesti transiidiärisse on viimastel aastatel olnud riik ise, ostes enam kui 2 miljardi krooni eest tagasi Eesti Raudtee aktsiad.
Transiit on ju tegelikult kaubandus ja ei koosne mitte peamiselt toormeliikumisest maanteel või raudteel, vaid hõlmab kõiki kaubanduse aspekte: finantseerimist, ladustamist, kaupade väärtustamist, kauplemist, selleks vajaliku infrastruktuuri rajamist, hooldamist jms.
Tallinna Sadamasse konteinerterminali rajamise juures ei tohi tegemist olla esmajoones poliitilise, vaid majandusliku otsusega. Kindlasti ei saa seda pidada riskivabaks ettevõtmiseks, ent selle a priori välistamine ei ole põhjendatud.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
transiidikomisjoni sekretäri Heldur Vaheri sõnul peavad riigijuhid saama aru
transiidi olulisusest ning olema rohkem avatud koostööle ettevõtjatega ja teiste
riikidega.
Hansapanga vanemanalüütiku Maris Lauri
sõnul on väga vähe tõenäoline, et Vene naftatransiit Eestisse tagasi tuleb.
Tänavu maist on kaubavedu raudteel pidevalt
vähenenud, seda põhiliselt transiidi vähenemise tõttu, teatas
statistikaamet.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.