Maksudega nihverdanud alkoholimüüja sipleb võlgades

Maksuametile võlgneb Elrain siiani ligi 12,5 miljonit krooni. Veebist on näha arvukalt teisigi võlgu ja mais sai firma audiitori aruande esitamata jätmise eest trahvi. Möödunud reedel avaldas Harju maakohus Ametlike Teadaannete kaudu, et rahuldas tagaselja SEB Liisingu 63 151kroonise nõude. Liisinguvõlg tekkis kapitalirendi maksete tasumata jätmisest.

Päev varem toimetas kohtu registriosakond Elrainile avalikult kätte 2000kroonise trahvimääruse, kuna firma oli esitamata jätnud audiitori hinnangu 2006. aasta majandusaruandele. Majandusaruandest endast selgus, et firma realiseerimise netokäibeks oli vaid 290 000 krooni ja kasumiks pisut üle 165 000 krooni. 2005. aastal ulatus käive ligi 492 000 krooni, kuid seejuures teeniti üle poole miljoni krooni kahjumit.

Krediidiinfo andmetel võlgneb Elrain nii pangale, sidefirmale kui ka Intrum Justitia klientidele. Esimesed siiani kustutamata maksehäired tekkisid 2003. aasta suvel. Ametlike Teadaannete kaudu on viimase aasta jooksul Elrainilt raha nõudnud nii Aktiva Finants kui ka Eesti Väärtpaberikeskus.

Mullu septembris kaotas aastate eest tolliametit nõustanud Elrain tõsise kohtulahingu maksuametiga. Riigikohus ei võtnud Elraini kassatsioonkaebust menetlusse ja sellega jõustus 12,4 miljoni kroonine maksunõue. Elraini maksutüli ajendiks oli Bulgaaria brändi ja marjaveini import aastatel 2001-2002.

Kontrolli käigus võrdles maksuamet Bulgaaria tollivõimudelt saadud andmeid Eesti tolli omadega. Selgus, et Elrain oli sobi teinud 26 kaubasaadetisega, jättes Eestis deklareerimata 173 184 liitrit brändit väärtusega 3 115 220 krooni ja 1529 liitrit marjaveini väärtusega 17 071 krooni.

Nii jäi firmal brändilt deklareerimata 10 044 672 krooni ning marjaveinilt 9937 krooni alkoholiaktsiisi. Tegelikust madalamaks valetatud hinnalt hoidis Elrain kokku 2 373 901 krooni käibemaksu.

Kohtus käis vaidlus selle üle, kas maksude määramisel tuleks rohkem usaldada Bulgaaria tolli või Eesti ettevõtte andmeid. Nii halduskohus kui ka ringkonnakohus leidsid, et Bulgaaria tollilt saadud andmed ekspordikoguste ja müügiarvete kohta on maaletooja enda esitatud andmetest usaldusväärsemad.