Just nii kõrgele on tõusnud bensiiniliitri
hind USAs ning nafta jätkuv kallinemine lubab sellele ainult lisa, kirjutab LHV
analüütik Madis Toomsalu investeerimisportaalis.
Musta kulla hind jõudis eile uuele ajaloolisele kõrgtasemele, makstes päeva tipus 139,89 dollarit barrel. Päeva lõpuks langes hind siiski 134,61 dollari tasemele, kuigi vahepeal käidi ära ka madalamal.
Hommikuse kiire tõusu põhjuseks peetakse nõrgenenud dollarit ning tulekahju StatoilHydro Põhja-Jäämere platvormil, mis mõjutas päevast nafta pakkumist kuni 150 000 barreli võrra. Analüütikute sõnul piisaks alles miljonist lisabarrelist päevas, et fundamentaalne olukord muutuks.
"Ometi on seni teadmata, mis taolise hinnatõusu üldse on põhjustanud. Kuigi Aasia kasvanud nõudlust nafta järgi ei vaidlusta keegi, ei tundu selge olevat spekulantide panus hindade kallinemisse," kirjutab Toomsalu.
Ta lisab, et igal juhul põhjustavad rekordilised hinnatasemed kasvavat rahulolematust USA tarbija seas, sest diisliliitri hind on bensiini omast veel 2,8 krooni võrra kallim. Kuna toiduainete transport üle maailma põhineb eelkõige diislikütusel, tähendab see kõrgemaid hindu niigi inflatsioonilises keskkonnas. Lisaks probleemidele kinnisvara- ning krediiditurul, tuleb ameeriklasel nüüd pead vaevata ka kallinenud toiduainete ja energia üle.
Seotud lood
Rootsis on paralleelselt bensiini
kallinemisega vähikäiku teinud kütuseõgijaist sõidukite hinnad.
Ühendriikide autojuhid enam mitte ainult ei
kurda kütuse hinna üle tanklates, vaid juba palvetavad.
Soomlased tankisid aasta alguses selgelt
vähem kütust kui varem, bensiini tarbimine vähenes esimesel poolaastal 5%
võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.