Ekspert: Eesti maksud ei soosi sotsiaalset vastutustundlikkust

Ilvi on aktiivselt tegev ka Eestis tegutseva Ameerika Kaubanduskoja sotsiaalse vastutustunde komisjonis, kust saadud kogemuste põhjal naine väidab, et paljud heade kavatsustega projektid jäävad toppama, kuna nende eelarvesse lisanduvad liiga suured maksukulud.

„Eestis on sotsiaalvõrgustiku nõrkuse põhjuseks maksupoliitika,“ sõnas Ilvi täna Kumus sotsiaalministeeriumi EQUAL programmi lõpufoorumil. „Seetõttu ei ole ka siinsetes büroohoonetes lastehoiuvõimalusi. Maksupoliitika lihtsalt ei soosi seda, küll aga saab seda korraldada Ameerikas.“

Cannon Ilvi märkis, et Ameerika Kaubanduskoda Eestis soovis näiteks stipendiumiga toetada oma inimeste ülikooliõpinguid. Mõte jäi aga teostamata, kuna projekti kogukulu oleks koos maksudega kasvanud lubamatult suureks.

„Äriinimesed küsivad valitsuselt pidevalt, kas saaks süsteemi muuta. Meie üks erakond aga on sellele rangelt vastu. Ansipil on selle suhtes range hoiak,“ rääkis ta, pakkudes, et põhjus võib olla Reformierakonna liigses uhkuses ühtlase maksusüsteemi üle.

„Aga see ei arenda ju riiki. See teeb vaid üht osa ühiskonnast jõukamaks. Jõukus on hea küll, aga küsimus on, kuidas seda jõukust kasutada,“ oli kaubanduskoja esindaja nördinud.

Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles vastulauses Cannon Ilvi kommentaarile, et me peame olema uhked oma ühetaolise maksusüsteemi üle, lisades, et mõningaid muudatusi on tulemas. Küll mitte lastehoiu alal, kuid hariduses siiski. „Seoses uue töölepingu seadusega vabastame ettevõtjad erisoodustusmaksust, kui nad panustavad töötajate haridusse,“ märkis ta.

Maripuu sõnul tuleb riiki vaadata kui tervikut, kaaluda, millised on võimalused. „On loomulikult asju, millele veel mõelda, aga on ka teine pool. Tuleb arvestada, kui palju jääb mõne maksu kaotamisest maksutulu saamata, sest nii võib mõni muu teenus jääda saamata,“ tõdes ta.

Samas lisas minister, et vaatamata sellele, et Eesti riiki on üles ehitatud alles lühikest aega, on siin saavutatud märkimisväärselt häid tulemusi. „Kui vaatame Eesti lastehoiusüsteemi ja võrdleme seda Tšehhi või Saksamaaga, siis on meil põhjust rahul olla. Meil on nendega võrreldes hea süsteem.“

EQUAL programmi lõpufoorumil räägiti töö- ja pereelu ühitamisest ning sellest, et ühiskonnas on liiga tugevalt juurdunud hoiakud, mis ei soosi ühelt poolt emade töölkäimist ja teiselt poolt isade liigset seotust koduga.