Ragn-Sells: jäätmeseadus on kiireim lahendus probleemile

Remmelg selgitas, et korraldatud jäätmeveo mittetoimimise põhiprobleem on selles, et see on rakendunud nelja aastaga vaid 60% kohalikest omavalitsustest. „Korraldatud jäätmevedu pole täitnud eesmärke,“ ütles ta ja lisas, et see on ka ministeeriumite esindajate seisukoht.

Ärijuht ütles, et enne jäätmeseaduse vastuvõtmist tuleb esitada seaduse muutmise versioonid, mis tagaksid jäätmeveo toimimise.

„“Teeme Ära“ kampaania oli selle tõestuseks, et jäätmevedu ei toimi, kuna loodusest toodi välja 10 000 tonni prügi. See on ühe maakonna keskmine aasata prügikogus,“ rääkis ta.

Remmelg ütles, et hetkel pole lahenduses kokkuleppele jõutud. „Prügimaks on üks variant, mis võimaldab omavalitsustele jäätmejaamu. Praegu pole omavalitsustel jaamade opereerimiseks ja ülalpidamiseks raha,“

„Eesti Jäätmekäitlejate Liidu ettepanek on vedamisõigus teha litsentsipõhiseks,“ sõnas ärijuht. Ta rääkis, et selleks korraldatakse konkurss teenindamisõiguseks, vedajad peavad teatud nõuetele vastama ning nende vedajate hulgast, mis on litsentsi saanud, saavad kodanikud valida. „Kui kodanik pole ühe firmaga rahul, siis saab ta valida,“ lisas ta.

„Kiireim moodus lahenduse leidmiseks on vastu võtta jäätmeseadus, mille peaks vastu võtma selle aasta lõpuks. Ning sõltuvalt muudatustest, kas see on lahendus olukorrale või mitte,“ lisas ta.