Ragn-Sells ja Cleanaway pole rahul sissetulekuga

Korraldatud jäätmevedu on rakendunud nelja aastaga vaid 60% kohalikest omavalitsustest. Jäätmekäitlejad näevad lahendusvariandina muuta süsteem litsentsipõhiseks, teatas Jäätmekäitlejate Liit.

"Korraldatud jäätmeveo süsteem praegusel kujul ei toimi – eesmärk hõlmata kõik jäätmetetekitajad, on täitmata,“ lausus Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann teates. Tema sõnul ei taga killustatud ja väikeste üksustega haldussüsteem omavalitsustele vajalikku kompetentsi ega huvi jäätmeveoga tegelemiseks. "Kohalikel omavalitsustel on nende aastate jooksul täitmata väga oluline ülesanne – motiveerida elanikke, oma valijaid, jäätmeid sortima ning liiga palju antakse omavalitsuste poolt vabastusi jäätmeveoga liitumisest. Ning kõige suurem probleem: kogu süsteemil kõikidel tasemetel puudub järelevalve," kommenteeris Rüütelmann.

"Praegu on jäätmeveos seis selline, et kohalikud omavalitsused on jätnud oma kohustused jäätmevedajate kanda," sõnas Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg. „Jäätmeveo mudel on ebaefektiivne: see tekitab ebavajalikke kulutusi kõigile osapooltele. Jäätmevedajad teevad suuri kulutusi piirkondade käivitamiseks ja elanikkonnale uue süsteemi kohta selgituste jagamiseks ning omavalitsused peavad palkama lisaametnikke, et täiendava administreerimisega hakkama saada. Korraldatavad konkursid toimuvad vähempakkumise põhimõttel, madala olmejäätmete hinna peale ning see süsteem ei motiveeri sortima ja seega on ka teenuse kvaliteet pärsitud. Ka kliendi võimalused on piiratud: ta ei saa valida omale teenusepakkujat. Kokkuvõttes piirab süsteem ausat konkurentsi,“ rääkis Remmelg.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit pakub välja mitmeid omapoolseid lahendusvariante jäätmeveo süsteemi parandamiseks. „Üks võimalus on kehtestada jäätmemaks. Sellega oleks kohalikel omavalitsustel raha jäätmekäitluse korraldamiseks. Kohalikud omavalitsused sõlmiksid jäätmeveolepingud jäätmetekitajatega ning jäätmekäitlejale tasuks kohalik omavalitsus. Selle süsteemi peamised miinused on aga maksukoormuse suurenemine ning ametnike ja sellega seoses ka kulude suurenemine. Ka ei ole võimalus elanikkonnal ise teenusepakkujat valida,“ rääkis Margit Rüütelmann.

Rüütelmanni sõnul on aga muljetavaldav Leedu jäätmeveo süsteem, kus toimub konkurss veolitsentsidele. „See süsteem sunnib kõiki jäätmevaldajaid jäätmeveoga liituma ning annab võimaluse jäätmevaldajal valida vedaja. Litsentsi omandanud firma teenuse kvaliteet on kontrollitud. Samuti säilib konkurents, mille käigus kujuneb ka hind. Ühtlasi tekib võimalus praeguse süsteemi käigust vabanenud ametnikud suunata järelvalvet tegema,“ tõdes Rüütelmann. „Litsentsipõhine süsteem võimaldab hoida kokku rahalisi vahendeid ning kohalikel omavalitsustel oleks lihtsam kontrollida jäätmeveo kvaliteeti. Miinuseks on vaid, et ühe veoki asemel sõidab piirkonnas mitu veokit.“