Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelga sõnul saab
uue jäätmekäitluskorra kehtestamisega nende jaoks olukord ainult paremaks
minna.
Kuigi praegu ei ole täpselt teada, kuidas hakatakse omavalitsustest laekuvat prügi kontrollima ja kas prügilasse saabudes vaadatakse konteiner üle, et tuvastada valikkogumise nõuete rikkumisi, Remmelgas öelda ei oska.
"Kindlasti pole selles midagi uut, kuna prügi sorteeritakse juba ammu," ütles Remmelg ning lisas, et kõige olulisem on inimese jaoks sorteerimine hästi lihtsaks teha. Remmelg rääkis, et inimesele peaks prügikonteinerid võimalikult ligidal olema, et ta ei peaks neid kuskilt kaugemalt otsima ehk see uus harjumus tuleb inimesele võimalikult lihtsaks teha.
"Loomulikult oleme huvitatud, et võimalikult palju pandaks eraldi aga harjumuste muutmine on raske," suhtub Ragn-Sellsi ärijuht asjasse mõistvalt. Samuti on ta veendunud, et pole võimalik, et kõik inimesed oma prügi sorteeriksid. Ragn-Sellsi jaoks on oluline saada kätte enamus ümbertöödeldavast prügist.
"Prügi sorteerimine on paremaks läinud aasta-aastalt. Eelmisel aastal suurenes prügi valikkogumine umbes 70%, sellel aastal arvatavasti 40%," rääkis ärijuht.
Ühe näitena edukama valikkogumise rakendamisena tõi Remmelg rohelise kilekoti teenuse, mis puudutab otseselt eramajade pakendijäätmetesse puutuvat. Ragn-Sells töötas idee just selleks, et majaomanikel oleks lihtsam valikkogumist teostada, mis omakorda garanteerib suurema tõenäosuse, et seda ka tehakse.
Seotud lood
Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg ütles
aripaev.ee-le, et korraldatud jäätmeveo probleemile oleks kiireim
lahendus jäätmeseaduse vastuvõtmine, mis tagaks ka selle toimimise.
Rakvere lihakombinaadi tegevjuhi Olle Hormi
sõnul on neil ettevõttes spetsiaalne inimene tööl, kelle põhitööks ongi
vastutada erinevate jäätmete valikkogumise eest.
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells sõlmis
võlaõiguslepingu Tallinna jäätmete sorteerimise tehase kinnistu ja seadmete
ostmiseks, tehingu maksumus on 80 miljonit krooni.
Eesti Jäätmekäitlejate Liidu (EJKL)
tegevjuhi Margit Rüütmanni sõnul peab iga inimene sorteerima prügi juba oma
kodus ning kohalik omavalitsus peab garanteerima, et see ka tehtud saab.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.