EQUAL programmi lõpufoorumil "Näeme tähti
töötaevas!" arutati kaugtöö tuleviku ja oleviku üle Eestis. Leiti, et paindlikum
töö korraldus tooks tööturule seni sealt kõrvale jäänuid.
Regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri sõnul on regionaalarengu seisukohast oluline, et kaugtöökohti tekitatakse maapiirkondadesse. „Kontorid koonduvad Tallinna kesklinna või Mustamäele. Siis inimesed üürivad lähedusse korteri, tulevad lapsed, toetuse jaoks peab ennast linna registreerima ja nii need ära meelitataksegi,“ sõnas ta ja lisas, et kontoreid koondades tegelikult tööandja varjatult lükkab teatud kulud töövõtja õlule.
Siiski leidis ta, et seadusandlus ei takista kaugtööd.
Kaubandus-tööstuskoja tegevdirektor Siim Raie arvas, et töö andmist ja võtmist vaadatakse 20. sajandi võtmes. „See on oluliselt muutunud. Ei ole enam sina annad, mina võtan suhe. Töökohast on saanud inimese interaktsooni platvorm, see on palju rohkem, kui laud ja tool,“ lisas ta.
Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ei toeta mõtete, et töökoht tuleb iga hinna eest luua kontrist väljas ja leiab, et kodus töötamist võib küll pereelu paindlikumaks korraldamiseks aeg ajalt rakendada. „Inimesed ei ela linnas, et tööl käia, vaid ka, et kultuuri ja muud huvisid rahuldada,“ vaidles ta Kiislerile vastu. „Võib-olla tänane kaugtöö tegijate hulk on optimaalne,“ lisas Kriis, kes leiab, et ambitsioonikamad inimesed üritavad olla töökohal lähemal.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga leidis, et kaugtöö on vaid kontoriinimeste probleem. „Põlevkivikaevanduses ei mõelda kodus töötamisest, see ei ole lihtsalt võimalik,“ ütles ta.
„Kui majandus jahtub, tööpuudus kasvab. Kõik sellised vormid, mis võimaldavad tööandjad tööd suurendada on teretulnud ja vajalikud. Küsimus on, kuidas neid rakendada,“ lisas ta, tuues välja suhtlusprobleeme ja kulude arvestamist.
Diskusioonist selgus, et kaugtöökohti ei peaks siiski looma neile, kes juba tööl käivad, vaid nii öelda, et rakendada kasutamata ressurssi. Ka soovivad inimesed tööd teha pigem kaheksa tundi.
Kiisler tõi näiteks välja, et täna on seadusega reguleeritud nii, et näiteks vanemahüvitise ja puudega lapse hooldajad ei saa tööl käia. „Need, kes kodus istuvad, et teeks kaks tundi päevas tööd kodus, kui on mingeid piirangud, miks täis koormusega ei saa tööl käia,“ lisas ta.
Raie leidis, et siin on suurim arenguruum avalikul sektoril. „Avalikus sektoris on kasutusel küll mõned e-rakendused, kuid juhtimisprintsiibid on Prantsuse revolutsiooni aegsed,“ vihjas ta, et ka seal võik inimeste töösuhteid reguleerida töölepinguseadus. Sellega nõustus ka minister.
„Sünnime, et mitte ennast surnuks töötada, vaid täisväärtuslikku elu elada, töö on vaid vahend ja võimalus,“ arvas Taliga.
Seotud lood
Soome ametiühingujuht Matti Huutola leiab,
et Eestil ja Soomel võiks olla ühised ametiühingud aastaks 2025. Eestis tekitab
idee veel kerget hämmeldust.
Töö- ja pereelu ühitamine ei seisa Eestis
enam alati raha taga, vaid on seotud jäikade hoiakutega, usub sotsiaalminister
Maret Maripuu.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.