• OMX Baltic1,09%288,04
  • OMX Riga−0,56%871,22
  • OMX Tallinn0,59%1 823
  • OMX Vilnius0,12%1 122,59
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,26%8 570,79
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,08
  • OMX Baltic1,09%288,04
  • OMX Riga−0,56%871,22
  • OMX Tallinn0,59%1 823
  • OMX Vilnius0,12%1 122,59
  • S&P 5000,88%6 049,24
  • DOW 301,24%44 025,81
  • Nasdaq 0,64%19 756,78
  • FTSE 1000,26%8 570,79
  • Nikkei 2251,58%39 646,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%103,08
  • 22.08.08, 12:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majanduse jahtumine segab Eesti-Soome ametiühingute loomist

Soome ametiühingujuht Matti Huutola leiab, et Eestil ja Soomel võiks olla ühised ametiühingud aastaks 2025. Eestis tekitab idee veel kerget hämmeldust.
Huutola pakkus augusti alguses antud intervjuus välja idee, et Eesti ja Soome ametiühingud võiksid tulevastel aastatel koostööd tihendada ning lõpuks ühineda. Ta näeks, et ühised ametiühingud toimiksid üle-Euroopalise ametiühingu kasvualana.
Huutola ütles Ärielule, et kuigi Soome ja teiste Põhjamaade ametiühinguid on harjutud pidama jõulisteks, on need hoopis nõrgad.
Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga on ametiühingute liitumise ideele hinnangu andmisel ettevaatlik, isegi veidi tõrges. „Tegemist on väljakäidud ideega ja pole ka selge, mis tasandil liitumistest on juttu, kas keskliitude või haruliitude tasemel.“
Ta tunnistab, et Eesti poolega pole soomlased oma plaanist rääkinud. Kummagi riigi ametiühingusüsteemi erinevuste tõttu on ka keskliitude tegevus mõlemas riigis erineva suunaga.
Taliga nimetab siin pöördeliseks 2004. aastat, kus mitu haruliitu suutsid oma liikmete arvu pöörata tõusuteele. Praeguseks on viis haruliitu suurendanud liikmete arvu, kuid Taliga sõnul kerge see pole, kuna iseenesest liikmeid juurde ei tule. „Selleks tuleb teha värbamistööd,“ märkis ta.
Seda värbamistööd hakkab aga segama majanduse jahtumine Eestis. Taliga sõnul pole ametiühingu liikmete arvu suurendamine majanduslanguse ajal võimalik. „Praegune majandusolukord paneb liikmete kasvule mitmeks aastaks piduri peale.“

Seotud lood

Uudised
  • 02.05.08, 18:56
Ametiühingute hingele jäi kuus töölepinguseaduse punkti
Eesti transpordi ja teetöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson ütles, et uue töölepingu seaduse eelnõus on kuus punkti, mis jäid kripeldama.
Uudised
  • 18.06.08, 16:47
Taliga: me ei sünni selleks, et ennast surnuks töötada
EQUAL programmi lõpufoorumil "Näeme tähti töötaevas!" arutati kaugtöö tuleviku ja oleviku üle Eestis. Leiti, et paindlikum töö korraldus tooks tööturule seni sealt kõrvale jäänuid.
Uudised
  • 25.02.08, 11:50
Taliga: töötukassa majandusaruanne on avalik info
Töötukassa nõukogu liige Harri Taliga ütles, aripaev.ee-le, et töötukassa majandusaruanne on avalik info.
Uudised
  • 02.05.08, 17:21
Ametiühingud: üks suurim võit oli kollektiivse materiaalse vastutuse muutus
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) jurist Tiia E. Tammeleht rääkis positiivsetest muudatustest töölepingu seaduses ja eelnõu läbirääkimiste kommenteerimisel, et üks suurim võit oli kollektiivse materiaalse vastutuse lepingu seaduse muudatus.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.01.25, 08:00
Heldur Meerits: koolide edetabelid on kuritegelikud
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele