Majanduse jahtumine segab Eesti-Soome ametiühingute loomist

Huutola pakkus augusti alguses antud intervjuus välja idee, et Eesti ja Soome ametiühingud võiksid tulevastel aastatel koostööd tihendada ning lõpuks ühineda. Ta näeks, et ühised ametiühingud toimiksid üle-Euroopalise ametiühingu kasvualana.

Huutola ütles Ärielule, et kuigi Soome ja teiste Põhjamaade ametiühinguid on harjutud pidama jõulisteks, on need hoopis nõrgad.

Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga on ametiühingute liitumise ideele hinnangu andmisel ettevaatlik, isegi veidi tõrges. „Tegemist on väljakäidud ideega ja pole ka selge, mis tasandil liitumistest on juttu, kas keskliitude või haruliitude tasemel.“

Ta tunnistab, et Eesti poolega pole soomlased oma plaanist rääkinud. Kummagi riigi ametiühingusüsteemi erinevuste tõttu on ka keskliitude tegevus mõlemas riigis erineva suunaga.

Taliga nimetab siin pöördeliseks 2004. aastat, kus mitu haruliitu suutsid oma liikmete arvu pöörata tõusuteele. Praeguseks on viis haruliitu suurendanud liikmete arvu, kuid Taliga sõnul kerge see pole, kuna iseenesest liikmeid juurde ei tule. „Selleks tuleb teha värbamistööd,“ märkis ta.

Seda värbamistööd hakkab aga segama majanduse jahtumine Eestis. Taliga sõnul pole ametiühingu liikmete arvu suurendamine majanduslanguse ajal võimalik. „Praegune majandusolukord paneb liikmete kasvule mitmeks aastaks piduri peale.“