Siilats külvab naabersadamale peavalu

Eelmisel aastal lahvatas tüli kahe sadama vahel, Siilatsile kuuluva Grand Holm Marina ja Haapsalu jahisadama vahel. Asi päädis sellega, et Siilats kaebas selle aasta alguses kohtusse Haapsalu linnavalitsuse otsuse Suur-Holmi akvatooriumi vähendada, samuti blokeeris ta veeteed ning lubas võidelda viimse veretilgani.

„Haapsalu Tagalahel puudub laevatee ja seda näeb nii Grand Holm Marina lehelt pdf-presentatsioonist, kui ka Haapsalu linna üldplaneeringust. Laevateed lõpevad holmide (poolsaarte) tippude juures ära ning ei jätku Tagalahele. Samuti pole Suur Holmi sadamast kagusse ja lõunasse üldkasutatavat veeteed. Selle Haapsalu jahtklubiga on selline lugu, et tegu on kalurikolhoosiaegse hoonega, kus tegutses ja kus äsja taasavati kõrts, kus oli majutusasutus ja kus ei olnud jahtklubi. Nimelt tegutseb purjetajate ühendus, MTÜ Haapsalu Jahtklubi hoopis teisel aadressil,” märkis Siilats ning lisas, et selle hoone juures polnud jahisadamat.

Haapsalu volikogu asus Siilatsi sõnul vähendama talle kuuluva Suur Holmi sadama akvatooriumi olematu sadama huvides. “Kusjuures sel jõuluajal ei olnud naaber Reivikul (Haapsalu jahtklubi omanik Aivar Reivik) veel isegi ettekujutustki, millist sadamat ja millise süvisega laevadele ta soovib oma kinnistule rajada. Nüüdseks on naabritel sadama nimi, Veskiviigi sadam. Linn on nende kasuks detailplaneeringust kõrvale hiilides muutnud osaliselt maa sihtotstarvet ja seda toimingut kavatseme me ka vaidlustada. Ka teised detailplaneeringu lähteülesandes sisalduvad toimingud (sildade asetus, tankla planeering) soovitakse teha detailplaneeringuväliselt, et keegi sõna sekka öelda ei saaks. Ka need toimingud vaidlustame,” oli Siilats rahulolematu.

Veskiviigi sadamasse suure süvisega purjekad ei saa

Vastavalt valitsuse otsusele loodi eile uus Veskiviigi sadam Haapsalus ja määrati selle sadama akvatoorium. “Veskiviigi sadam peab oma teenuse osutamisel Vastuvõetavate laevade süvise osas arvestama Suur-Holmi sadama akvatooriumiga, meie sadamat ei vähendata,” märkis Siilats.

See tähendab aga, et Veskiviigi sadam ei tohi planeerida suurema süvisega väikelaevade vastuvõttu, kui seda võimaldab nende sissesõidutee, mis kulgeb ümber Suur-Holmi sadama akvatooriumi, ehk siis 1,5 m. “Pole kursis sellega, ma pole valitsuse otsuseid lugenud ja mis tülisse puutub, siis meie ei tülitse. Kui Siilats tahab tülitseda, siis jõudu talle,” märkis Haapsalu jahtklubi suuromanik Aivar Reivik.

Kuidas mõjub Veskiviigi sadamale see, et Suur-Holmi akvatooriumi piire esialgu ei vähendata? “Ega see nüüd hästi ei mõju. Kuid, eks vaatame, mis saab edasi. Kõigepealt ajame sadama passi ja siis vaatame edasi,” märkis Reivik, kuid välistas varem meediast läbi lipsanud kõlakad kahe sadama ühinemise kohta. “Mingist ühinemisest me pole küll rääkinud. Praegu on sellest vara rääkida. Need meetodid, mida meie naabrimees kasutab, need ei ole meile vastuvõetavad,” märkis ta.

“Aga meie kaikohad ei vähene kuidagi, meil on plaanid kinnitatud, süvendamine kogu akvatooriumi ulatuses, kaikohti tuleb sinna ka juurde. Ainus probleem on see, et suure süvisega purjekad läbi ei pääse. Mootorlaevad aga pääsevad sealt kõik ka täna läbi, ma ei näe probleemi,” oli Reivik optimistlik.

Siilatsi Suur-Holmi sadamas on sel suvel tegevus seiskunud, kuid ettevõtja loodab sellele peagi tuule tiibadesse puhuda. “Hetkel on tegevus lõppenud, aga me loodame taasalustada. Sadama äriplaan on tehtud 70 kohale, et otsotsaga kokku tuleks. Kui tõepoolest vähendatakse 40 kohani, siis ei ole seda sadamat võimalik enam majandada ning ta jääbki suletuks. Mida naabersadam vist soovibki,” oli Siilats ärritunud ning vihjas endiselt poliitilisele kokkumängule. “Poliitilisele ladvikule Haapsalus on lisandunud riigi poliitiline ladvik, millega naaber Aivar Reivik manipuleerib, kasutades arvatavasti oma seotust vabadusesamba püstitamisega. Tema äripartner Arvo Oorn, on majandusministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe elukaaslase isa, mistõttu pool majandusministeeriumist tegeleb Eesti majanduslanguse tingimustes Haapsalusse uue sadama moodustamisega, et siis uue ja vana sadama vahel "peretüli" tekitada ning seda omakorda politseiga lahendada,” märkis Siilats.

Siilats vaidlustab kõik Haapsalu linna sammud

Haapsalu linnapea Ingrid Danilovi sõnul teab Veskiviigi sadam, et peab arvestama praegu Suur-Holmi sadama territooriumiga ning esialgu akvatooriumi ei kärbita, kuid kõik selgub linnapea sõnul sügisel. „Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumist pole see veel läbi käinud ning siis tulebki lõplik otsus, kuid ilmselt ei langetata seda enne sügist,“ märkis Danilov.

"See, et Veskiviigi sadam sai akvatooriumi ja arendab ennast välja väikesadamaks oli õige otsus ja sellele andis oma heakskiidu ka linnavolikogu olles eelnevalt kooskõlastanud Veskiviigi sadama akvatooriumi piirid. Tõsi ju on, et hetkel puudub suurema süvisega laevadel sadamasse sissepääs, kuid kindlasti see nii ei jää ja lahendus leitakse. See informatsioon, et valitsuses on otsustatud Suur-Holmi sadama akvatooriumi mitte vähendada, pole päriselt nii, sest MKM ei ole seda eelnõud, millega taotletakse Suur-Holmi sadama akvatooriumi piiride vähendamist, veel valitsusse viinud. Praegu lihtsalt kinnitati fakti, et Veskiviigi sadam saab koordinaadid olukorras, kus Suur-Holmi sadama piire pole muudetud ja nad peavad sellega arvestama, et suuremad laevad sadamasse ei pääse," täpsustas Danilov.

Mis puutub aga Siilatsi ettevõtte, ASi Evore, millele kuulub ka Suur-Holmi sadam, kaebustesse, siis linnapea sõnul tegeleb linnavalitsus nendega pidevalt. "AS Evore on otsustanud vaidlustada nii kohtus kui muudes riiklikes ametkondades praktiliselt iga sammu, mida linnavalitsus naabersadamaga seoses oma menetlustoimingutes teeb. Nimelt arvab AS Evore, et üksnes temal on õigus sadamat arendada ja kõik teised tulijad peavad temaga arvestama. Linn arvab teisiti. Linnavalitsuse arvates on kõikides nendes kohtades, kuhu linna üldplaneering näeb ette sadamate tekkimist, ka teistel õigus sadamaid rajada. Selleks, et hakata kommenteerima ja ümber lükkama Viktor Siilatsi poolt kirjutatut ja väljaöeldut, sellest võiks juba raamatu kirjutada," märkis Danilov.