VIDEO: (Ääre ärid) Värska elab veest

Tulge tagasi – inimese lapsed

Värska keskust kaunistav pisikene, kuid maaliline kuldsete sibulatega õigeusukirik, on ääristatud madala kivimüüriga mille värava kohal ilutseb silt „Tulge tagasi – inimese lapsed“. Milline nostradamuslik ettenägelikkus.„Ei ole siin enam noori. Kõik lähevad linnadesse. Te küsite lapseootel emade kohta. Siit neid ei leia. Värska on äärmiselt mõnus koht, kus elada, siin on oma aura ning mina siit lahkuda ei suuda. Kuid noortel ei ole siin palju teha,“ sõnab Otepäält Värskasse kolinud Elvi.Elvi soovitab sõita Tsäimaja juurde ja Saatsesse, mõnekilomeetri kaugusel asuvasse naaberkülla, kus kena koolimaja, milles nüüd muuseum. Lapsi ei olnud enam piisavalt.„Värska areneb muidugi. Kuigi aeglaselt võiks kiiremini. Meil on see vallavanem natukene aeglane. Võiks ikka rohkem seda elu siia vedada,“ lisab Elvi.Sõnast kinni haaratuna siirdun vallvanem Raul Kudre vastuvõtule. Vallamajas surub naeratav vallavanem mul tugevalt kätt ning suunab läbi remondis oleva vallamaja oma kontorisse.„Ütleme nii, et halb elu Värskas ei ole kuid alati võiks olla parem. Iga asi nõuab raha ning numbrid on tavaliselt miljon. Miljon siia ja miljon sinna,“ selgitab Kurde elu Värskas.Kure hinnangul lähevad noored Värskast nagu ka mujalt ikka Tartusse ja pealinna. Tööle on siinkandis minna kas Sanatooriumisse, Värska Vette või Piirivalvesse. Tekib tunne, et vallavanem ei tea, kuidas Värska inimesi minemast takistada, kuigi seda tahaks.

Sanatoorne Värska

Mineraalvett ammutatakse Värska maapõuest alates 1967. aastast. Väidetavalt jätkub Värska kandis maapõuevett veel kuskil 200 aastaks. Kindel nurgakivi Värskas elu säilimisele. Vesi ja Sanatoorium, kaks Värska peamist elatusallikat.„Me paneme täna vett pudelisse umbes 36 tonni päevas. See on siis umbes 25 000 pudelit. Ei saaks kurta et hästi ei lähe. Aga raske on võistelda Eesti suure tegijatega. Aga meil on konkreetne oma nišš ning sinna eriti teisi ei pääse,“ räägib Värska Vee juhataja Urmas Jõgeva, kelle juhitud ettevõttes töötab 48 inimest, mis Värska suuruse aleviku kohta on hiiglaslik number. „Sanatooriumis töötab rohkem,“ sõnab Jõgeva.Värska Vee tootmisliinidel liikuvaid pudeleid silmitsedes ütleb Jõgeva, et oleks vaja tootmist veel laiendada. Hetkel paneb Värska Vesi pudelisse 470 meetri sügavuselt välja pulbitsevat vett. „Kangema soolasisaldusega vett ju keegi ei jooks,“ mainib Jõgeva.Värska Sanatooriumis, teisel pool alevikku, on aga terve nimekiri kraane, kust saab proovida maapõue tegelikke maitseid. Värska puuraevust number 6, Lomonossovi nivoolt ehk 700 meetri sügavuselt välja pumbatav vesi kihiseb ja vahutab kui kraanist topsi valgub. Värvilt pruun ning soolane kui vanakuradi sülg. Pidi hästi mao ülehappesust ravima.Männimetsadega ümbritsetud vallakeskus kutsub kraed lõdvemaks laskma ning kingad jalast loopima.

Küümne tsäi ja verrev suuliim

Seto rõivas naisterahvas tõmbab riidega üle otsaesise ja ohkab tugevalt. „On ikka lämbe siin. Nii palju inimesi, et on kohe,“ lenda üle Seto Tsäimaja perenaise Taimi Madaliku huulte. Söögiaja on silmini inimesi täis, ei ole vaba ühtegi kohta ei sees ega väljas. Tekib tunne, nagu oleks korraga astunud lõunapaiku sisse mõnda südalinna restorani. Mööda lippavad tanudes näitsikud kannavad ette virnade kaupa Setumaa parimaid palakesi.„Võtke proovige Seto paksu putrõ ja suuliimi, suitsuliha sibuliga on ka hää. Magusaks äkki pliinid savutiga ja küümne tsäi,“ küsib perenaine silmitsedes uksest välja vonklevat inimrida.Värska keskusest paar kilomeetrit ida poole laiub hiiglasliku põllulapi veerel Seto Talumuuseum koos Tsäimajaga. Neli aastat juba parimat Setu sööki pakkuv paik on Madaliku sõnul pidevalt inimestest pungil.„Ime, et te üldse istuma saate. Tavaliselt on meil kõik kohad kinni, suured grupid käivad ning muud ringisõitjad. Kohalik ei käi,“ sõnab Madalik ning annab kööki edasi järgmise turistigrupi söökide nimekirja.Istun maha, tõstan ette kausitäie verrevat suuliimi (punane külmsupp - toim.) ning söön isukalt. Värska on väsitanud. Läbi avatud tareukse kostab laste kisa, kääksuv kiik ja setonaiste leelotused. Päike paistab. Värska elab.

FAKTID

- Värska vald asub Põlva maakonnas.- Värskat peetakse ka praeguse Setomaa keskuseks.- Praegu on vallas 34 küla ja Värska alevik, elanikke on 1600 ringis, territoorium on 187,7 km².- Ürikutes mainitakse Värskat esmakordselt aastal 1585.