Saksamaal suureneb tuumaenergia poolehoid

Konservatiivid pooldavad 2000. aastal eelmise valitsuse poolt vastu võetud tuumaenergeetikast loobumise plaani külmutamist, Merkeli koalitsioonipartnerid sotsiaaldemokraadid tahavad aga, et jäädaks plaani juurde lülitada aastaks 2021 välja riigi viimane tuumajaam, kirjutab The Wall Street Journal täna.

Sellest ajast on aga globaalne soojenemine ning maagaasi ja nafta hinnatõus liikunud energiadebati keskele. G8-s on Saksamaa ainuke riik, mis tahab vähendada tuumaenergia kasutamist.

Merkeli sõnul on aatomienergeetikast loobumine vale taktika, kuid ta on koalitsioonilepinguga seotud sotsiaaldemokraatidega, kes leiavad koos keskkonnakaitsjatega, et tuumaenergeetika on ohtlik.

Äärmisel juhul oleksid sotsiaaldemokraadid nõus pikendama uuemate reaktorite eluiga mõnede aastate võrra, aga seda juhul kui konservatiivid on nõus keelama uute reaktorite ehitamise. Samas on neil raskusi seletamisega, kuidas tuumaenergeetikast loobumine sobib Saksamaa enda loodud kasvuhoonegaaside vähendamise ülemaailmse liidri rolliga.

Saksamaa saab praegu 22% oma energiast aatomielektrijaamadest, peaaegu poole saab söest ja ülejäänu põhiliselt maagaasist ja taastuvatest energiaallikatest.

Riik investeerib hetkel väga tugevalt tuule- ja päikeseenergeetikasse ja loob seadusi, mis nõuavad transpordilt ja ehitustelt kõrgemat energiatõhusust. Kuid sellest ei piisa kompenseerimaks tuumaenergiat, mis omakorda tähendab suuremat söe ja maagaasi kasutamist.

Pikendades tuumajaamade tööiga, saab samal ajal üles ehitada taastuvenergeetikat ning välja töötada ka tehnoloogia süsinikuühendite püüdmiseks söega töötavates elektrijaamades.

Tuumavastased aga rõhuvad, et see ei ole hädavajalik ning rõhutavad tuumaenergeetika halbadele külgedele, olenemata sellest, et see hakkab paljudes riikides jälle tagasi tulema. Rahvusvaheline tuumabuum võib kiiresti ammendada maailma uraanivarud ja kellelgi ei ole veel head lahendust, kuhu panna radioaktiivsed jäätmed.