Inspektsioon: Basel II toob riskantsele kliendile kõrgema intressimäära

„Suurem riskitundlikkus toob samuti kaasa selle, et kliendi laenuintressi oluline komponent - riskipreemia - arvestab senisest täpsemalt konkreetse kliendi riski. Kui tegemist on panga hinnangul riskantse kliendiga, siis on tema poolt makstav intressimäär suurem kui madalama riskiga kliendi puhul,“ ütles aripaev.ee-le antud kommentaaris finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni juht Priit Kiilmaa.

Tema sõnul on pankade jaoks parim võimalus tuleviku ennustamiseks minevikku vaatamine, mistõttu võivad mineviku maksehäired kujuneda pangast laenu saamisel peamiseks takistuseks. „Kui inimesel on olnud probleeme laenude teenindamisega minevikus, on oluliselt suurem tõenäosus, et samalaadsed probleemid tekivad tal ka tulevikus.“

Basel II eesmärk on tagada pankade riskide piisav kaetus kapitaliga, et kindlustada hoiustajate varade säilimine ja rahasüsteemi stabiilsus, võttis finantsinspektsiooni kapitalijärelevalve divisjoni juht lühidalt kokku SEB Pangale antud uute meetodite rakendamiseks krediidi- ja operatsiooniriski kapitalinõude arvutamise loa põhiidee.

„Pankadele tähendab üleminek Basel II-le eelkõige kohustust hinnata oma klientide riski võimalikult täpselt, kuna sellest sõltub pangalt nõutava kapitali suurus,“ ütles Priit Kiilmaa ning lisas: "Basel II on pankade jaoks välja töötatud uus kapitali adekvaatsuse raamistik - senisest riskitundlikum panganduse usaldatavusnormatiiv.“

Basel II lubab pankadel tema sõnul kasutada sisemisi riskihindamise mudeleid, mis toob sisse uuendused eelkõige krediidiriski arvestusse. „Sisereitingute meetodi kasutamine tähendab panga klientide jaoks seda, et laenude väljastamine muutub riskitundlikumaks. Riski, et laenuvõtja ei suuda tulevikus oma kohustusi panga ees täita, hinnatakse erinevate näitajate alusel. Nendeks võivad olla näiteks olemasolev laenukoormus, sissetulek, haridustase jpm. Seost iga konkreetse näitaja ja riski vahel mõõdetakse aga panga ajaloolise kogemuse alusel,“ rääkis Kiilmaa, kelle sõnul on laenuvõtja käitumise parimaks ennustajaks varasem maksekäitumine.

Küsimuse peale, kuidas käib finantsinspektsioonist loa saamine, rääkis Kiilmaa, et kui erinevates Euroopa Liidu riikides tegutseva panga ema- ja tütarettevõtja esitavad ühise taotluse sisereitingute meetodi kasutamiseks emaettevõtja järelevalvele, taotlus vaadatakse läbi järelevalvete koostöös, antud juhul oli tegemist Eesti ja Rootsi järelevalvete koostööga, millele järgnes ühine otsus. „Nii toimus ka protsess SEB Pangale krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodi kasutamiseks loa andmiseks. SEB grupp esitas taotluse Rootsi järelevalvele jaanuaris 2007, ühisotsuseni SEB Pangale krediidiriski kapitalinõuete arvutamisel sisereitingute meetodi kasutamiseks loa andmise kohta jõuti juunis 2008.“

Seda, kas ja millised teised pangad on taotlused esitanud, me vastavalt finantsinspektsiooni seadusele kommenteerida ei saa, ütles Kiilmaa aripaev.ee küsimuse peale, et millises seisus on teiste pankade loataotlused.