Seltside surves kumab kartell

Lähtuvalt konkurentsiseadusest ei tohi kindlustusseltsid leppida kokku kolmandate isikute suhtes kindlustusmaaklerite tasustamise tingimustes, vaid tasustamisskeemid peavad kujunema välja vaba konkurentsi tulemusena.

Selle nõude täitmise seab aga tõsise kahtluse alla seltse ühendava liidu tegevus. Nimelt on liit ühiste arutelude tulemusena jõudnud seisukohale, et parim viis kindlustusmaaklerite tasustamiseks oleks nn netohinnastamise kehtestamine ehk vahendustasu maksmise kohustuse kandmine hoopis klientide õlule. Vähe sellest, et liit on sellisele ühisele otsusele jõudnud, ta on saatnud oma juhatuse esimehe Kristjan Niinemaa seda kindlustusmaaklerite liidule lobima.

"Kui me esimene kord kohtusime, ütles ta, et seltside ja maaklerite vahel lahendaks kõik probleemid netohinnastamisele üleminek. Ta väitis, et selle asja ajamiseks on talle antud liidu mandaat," räägib Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse esimees Mart Mere.

Mere sõnul soovis Niinemaa aprillis toimunud kohtumisel pakutud lahenduse osas maaklerite liidu seisukohta saada. Kuigi Mere sellest keeldus, ei jäänud see Niinemaa viimaseks katseks.

Juuni alguses toimus uus kohtumine, kus peale Niinemaa ja Mere istusid laua taga veel ka seltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu ning liikluskindlustuse fondi kindlustusvaldkonna projektijuht Lauri Potsepp. Ka sellel kohtumisel tõstis Niinemaa netohinnastamise teema üles ja taas kord olevat see olnud seltside liidu ühtne seisukoht. "Ta kinnitas, et netohinnastamise käivitamiseks on talle antud liidu mandaat," sõnab Mere.

Niinemaa ise kohtumisel räägitust vaikib. "Mul on kaks võimalust: kas jääda härrasmeheks või võtta läbi ka teised teemad, mis seal arutelus läbi käisid. Ma valiks selle esimese versiooni," otsustab Niinemaa, kuid ei varja, et kindlustusseltsid on liidus sellest teemast rääkinud.

"Liidukeskselt on seda loomulikult arutatud, aga see on nii kaugel igasugustest reaalsetest sammudest," sõnab Niinemaa. Tema meelest on nendest aruteludest midagi kartellihõngulist välja imeda tõeline kunst. "Kas te saate aru, et kui turu toimimise põhimõtteid tahetakse muuta, peavad turuosalised neid asju koos tegema?" küsib Niinemaa ärritatult. Ta lisab, et selline arutelu pole kuidagi konkurentsiseaduste vastu ning peaks hoopistükkis konkurentsiametile meelepärane olema. Samal seisukohal on ka Andres Piirsalu, kes on seltside liidu juhatuse liige.

Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroosi sõnul konkurentide vahel hinnakujundamises kokkuleppeid olla ei tohi.

"Turuosalistel ei ole põhimõtteliselt lubatud omavahel hinnakujundamise tingimustes kokku leppida, sealhulgas ei ole seda lubatud teha ka kindlustusseltsidel," tõdeb Põldroos.

Tema sõnul ei saa amet siiski olukorra kohta ilma põhjaliku uurimiseta konkreetset seisukohta anda. Küll aga kinnitab ta, et Ifi ja ERGO käimasoleva uurimisega seoses (maakleritasude vähendamise osas - toim) võetakse põhjaliku vaatluse alla kõik kindlustusmaaklerite tasusid puudutavad asjaolud.

Kuigi lõppeks annab konkurentsiseadust tõlgendada igapidi, saab siinkohal tuua välja kolm väga huvitavat tõika selle loo juures.

Esiteks pole ühelgi kindlustusseltsil keelatud minna iseseisvalt üle netohinnastamise skeemile. Seega jääb arusaamatuks, miks on tarvis konkureerivatel ettevõtetel seda küsimust üldse koos arutada.

Teine huvitav tõik on see, et kui Niinemaa ja Piirsalu sõnul on kindlustusseltside liidus netohinnastamise teemat arutatud, väidavad kaks Eesti suurimat kindlustusseltsi ERGO ja If, et sellist arutelu pole olnud.

Kolmas on aga see, et kolm aastat tagasi surusid Soomes seltsid eesotsas Ifiga sarnase kartelli abil netohinnastamise seadusesse. Kehtima hakkab see üsna ebatavaline seadus septembrist.

Kommentaar Mart Mere

Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu juhatuse esimees

Surve netohinnasta-misele on tingitud suure turuosaga kindlustusseltside soovist majandussurutise ajal hinda tõsta. Suurtel oma müügivõrguga seltsidel on praegu raske, sest nad peavad oma kulukat müügivõrku kaitsma. Seega on nende kindlustus kallim kui näiteks mõnel välismaisel kindlustusseltsil, kelle Eestisse asutatud filiaal kasutab efektiivselt maaklerite ja koostööpartnerite müügivõrku.

Kuna maaklerifirmad kõrvutavad kõiki pakkumisi, ei püsi vähem kuluefektiivsed seltsid enam konkurentsis. Praegu tahetaksegi maaklerite rolli vähendada, et ei oleks nii tugevat konkurentsi.

Netohinnastamine ei tähenda, et kindlustuse hind läheb kliendile odavamaks. Tegelikkuses tähendab see, et kindlustusseltsil kaob ära üks kuluallikas ning see raha läheb lihtsalt nende kasumisse. Turust ülevaate saamiseks peaks klient peale kindlustuse maksma veel ka maakleritasu.