Dividendide avansiline maksustamine võib
määramata ajaks edasi lükkuda, mis suurendaks järgmise aasta eelarvetulude
laekumist 1,4 miljardi krooni võrra.
"Me muutsime ettevõtte tulumaksusüsteemi suuresti sellepärast, et oleme tulenevalt ühest varasemast Euroopa Kohtu lahendist olnud kohustatud seda tegema. Uued lahendid aga kinnitavad, et seni kehtiv ettevõtte tulumaksusüsteem on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu õigusega," kommenteeris peaminister Andrus Ansip, miks kõik võib jääda vanaviisi.
Maksumuudatus luubi all järgmisel neljapäeval
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et tulumaksuseaduse küsimus tuleb valitsuskabinetis arutusele järgmisel neljapäeval.
"Me ei taha jätta ettevõtjat teadmatusse ning üritame võimalikult kiiresti need otsused ära teha, nii et need oleks arusaadavad ega tekitaks segadust," lisas Padar.
Ministri nõunik Rein Järvelill lisas, et rahandusministeerium analüüsib praegu, mida toob endaga kaasa uue tulumaksuseaduse edasilükkamine või muud võimalikud variandid.
"Põhiteema, millest riigi poolt vaadates võiks eelarve täiendust saabuda, on avansiliste maksete ärajätmine," ütles Järvelill, kuid lisas, et olukord on tunduvalt keerulisem ning avansiline tulumaks vaid üks osa sellest.
Praegu ei ole Järvelille sõnul veel võimalik öelda, kas selle edasilükkamine on kõige mõistlikum lahendus.
Spetsialist: seaduse edasilükkamine mõttetu
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Lasse Lehis kommenteeris, et uus ettepanek, mille maksumaksjate liit tegi Euroopa Kohtu uusi lahendeid arvesse võttes, läks selles küsimuses isegi veel kaugemale.
"See seadus tuleks üldse tühistada, sest kui seda juba edasi lükatakse, on ta aasta pärast veelgi mõttetum," leidis Lehis, viidates kohtulahenditele.
Samas arvas ta, et seaduse eelnõust võetud arvestuslikku summat - 1,4 miljardit krooni - muudatuse edasilükkamine riigikassasse juurde ei too.
"Arvutus oli tehtud eeldusel, et dividende makstakse järgmistel aastatel välja umbes sama palju kui siiani või veel törtsu rohkemgi. Ilmselt 2009. aastal sellist suurt dividendide maksmist ei tule," ütles Lehis.
Eelmisel aastal laekus riigieelarvesse ettevõtetelt tulumaksu ligi 4,1 miljardit krooni. Sama suurt numbrit oodatakse ka sellelt aastalt.
Hübriideelnõu - osa punkte sisse, osa välja
2009. aastal pidi kehtima hakkama muudetud tulumaksuseaduse, mille ootuses on paljud ettevõtted Äripäevale teadaolevalt miljardite kroonide ulatuses oma aktsiakapitali vähendanud.
Üheks põhjuseks seadusemuudatuses sisalduv punkt, kus ettevõtete likvideerimise ja osaluste ostu-müügi korral võib tekkida olukord, kus nende tehingutega kaasnevate väljamaksete maksustamisel peaksid nii kohalikud kui ka välisinvestorid tasuma samalt summalt kaks korda tulumaksu.
Järvelille selgitusel pole siiski tegemist klassikalises mõttes topeltmaksustamisega, vaid seaduses olevate aukude lappimisega, mis võimaldavad tulu maksuvabalt ettevõttest välja viia.
Ei Lehis ega Järvelill välistanud võimalust, et see punkt riigi rahakotile kasulikuna järgmisel aastal jõustuvasse seadusemuudatusse ühel või teisel kujul sisse jääb.
Järvelille sõnul on muudatused tulumaksuseaduses paratamatus, kuna kehtivas seaduses on endiselt eurodirektiividega vastuolus olevaid regulatsioone, millele tuleb leida mõistlik lahendus. Järvelill lisas, et maksudele peab kindlasti lähenema laiemalt ning tulumaksusüsteemi ei saa käsitleda üksnes riigikassa täitmise vahendina.
Seotud lood
Maksu- ja tolliameti (MTA)
kriminaalmenetluste käigus avastati käesoleva aasta esimesel poolaastal üle 10
kilogrammi narkootikumi, ligi 1 miljon sigaretti, üle 200 miljoni kroonise
käibega kolm arvevabrikut ja tuvastati 68 miljoni krooni suurune maksukahju.
Endise rahandusministri Aivar
Sõerdi hinnangul tehti tulumaksuseaduse muutmisega tühja tööd, kuna tänaseks on
Euroopa kohtupraktika ema-tütarühingu direktiivi küsimustes
muutunud.
Võlausaldajate kahjustamisest ja
tulumaksusüsteemi läbikukkumisest on vale rääkida, kommenteeris raamatupidaja
ning auditi assistendina töötav Tarvi Tameri täna majandusprofessor Janno
Reiljani öeldut.
Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Eiki
Nestori arvates uus tulumaksusüsteem vigane ei ole. „Minu meelest see uus
süsteem on mõistlik,“ sõnas Nestor, „oli selge, et meil tuli teistsugune
tulumaksukord valida ja see, et omanikud sellele mingit pidi reageerivad, oli ka
selge.“
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.