Rahvusvaheline kosmosejaam – 100 miljardi
dollariline ülemaailmse teadusliku ja tehnoloogilise koostöö sümbol – võib jääda
ohvriks USA, Iraani ja Venemaa vahelistes hõõrdumistes, mille on tekitanud
Iraani tuumaprojekt.
Nimelt on USA keelanud Iraanile, Põhja-Koreale ja Süüriale tarnida tehnoloogiat, mis võiks aidata jõuda neil tuumarelva valmistamiseni. Samas keelab see seadus osta USA-l endal tehnoloogiat neilt riikidelt, kes keelust üle astuvad.
Probleem seisneb selles, et USA süstikud lõpetavad 2010. aastal lendamise ja enne 2015. aastat Ameerikal neile asendust ei ole. Seega tulekski abi saamiseks pöörduda Venemaa Sojuz-rakettide poole.
Ilma Sojuzita ei ole võimalik astronaute kosmosesse saata. Ilma meeskonnata oleks Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS) aga üks eriti kallis tükk orbiidil tiirlevat kosmoserämpsu. Euroopa kosmoseagentuuril ja ka jaapanlastel on välja töötatud raketid, millega varustust ISS-ini viia, kuid mõlemad on veel aastate kaugusel võimekusest inimene kosmosesse saata.
Siiani on NASA siiski keelust mööda pääsenud, sest 2005. aastal tegi kongress NASA-le erandi, misjärel NASA on Sojuz-rakettide kasutamise eest maksnud venelastele 700 miljonit dollarit.
Praegune leping venelastega lõpetab aga kehtivuse 2011. aastal. Venelaste sõnul on neil vaja vähemalt kolmeaastast etteteatamist, et garanteerida tellimuste katkestusteta täitmine.
Seetõttu on NASA üritanud USA Kongressi survestada, et probleemile lahendus leitaks, kuid Kongress on selles suhtes muutumas üha tõrksamaks. Presidendivalimiste aastal ei taha ei demokraadid ega vabariiklased lasta end süüdistada liigses pehmuses Iraani ja Venemaa suhtes. Raskuseks NASA-le on ka tugev Iisraeli-meelne lobitöö, mis üritab takistada igasugust tehnoloogilist koostööd venelastega, kes sisuliselt aitavad Iraanil tuumapommi valmistada.
Samas vajab probleem ikkagi lahendamist ja kui lahendust kiirelt ei tule, võib ISS mitmeteks kuudeks kui mitte rohkemaks jääda ilma meeskonnata.
NASA lootused on seotud ka erakapitalil põhinevate ettevõtetega SpaceX ja Orbital Sciences, kuid mõlemal on rakettide kosmosesse saatmisega suuri raskusi.
„Olukord on väga muret tekitav,“ ütles üks lääne diplomaat ajalehele Orlando Sentinel. „Ilma Sojuzita me kosmosesse ei pääse. Meil pole plaani B.“
Seotud lood
Iraani ametlik uudiseagentuur IRNA
teatas, et sõlmiti kokkulepped valmistamaks ette kuue uue tuumajaama
rajamist, mis valmivad ilmselt 2021. aastaks.
Ööl vastu reedet peaks startima USA
kosmosesüstik Endeavour, et viia maapinnast 350 kilomeetri kõrgusel tiirlevasse
rahvusvahelisse kosmosejaama uusi seadmeid, sealhulgas tualeti, külmiku ja
magamisasemed muutmaks orbitaaljaam elukõlblikuks kuueliikmelisele alalisele
meeskonnale.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.