Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et näeb eelarve vastuvõtmisel ainult ühte varianti
– see peab olema tasakaalus.
„Võib ju lõpmatuseni nutta ja haliseda, kuidas 96 või 97 miljardiga ei saagi riiki üldse ära pidada, kõik laguneb laiali ja mitte midagi meil riigis olema ei saa, kultuuri ei ole, haridust ei ole. Sisejulgeolekut kaitsejulgeolekust rääkimata – midagi ei ole! Aga ma loodan siiski, et pea 100 miljardiga natuke riiki ikka pidada saab,“ ütles Ansip. „Ma ei saa nõus olla, et 100 miljardit pole üldse midagi – null! Vot kui saaks 5 miljardit juurde, vot siis juba peaks riiki, nii et oleks peetud,“ jätkas Ansip.
Peaminister märkis, et headel aegadel, mil eelarvetulud kasvavad 20 protsenti, on uute ametikohtade loomine ja tegevuste finantseerimine kerge tulema, kuid aeglasemalt kasvavate tulude juures tuleb ka kulude kasvutempodes järgi anda. „Tuleb teatud vajalikest tegevustest üleüldse loobuda, sest mõned teised tegevused on veelgi vajalikumad,“ ütles Ansip.Kuigi kevadprognoosi järgi kasvab eelarve maht märkimisväärselt, pole kasv peaministri sõnul siiski nii suur, kui mõnede ministrite poolt oodatud. „See tähendab suhteliselt valusaid kärpeid ja need tuleb ära teha. Eelarve tuleb vastu võtta tasakaalus,“ ütles Ansip.
Seotud lood
Sotsiaalministeeriumi eelarvestrateegia
töörühma kokkuhoiuettepanekute järgi lükatakse edasi peretoetuste seaduse
muutmine, mis tähendab, et järgmisel aastal ei rakendu lapsetoetuse
maksmine kolmanda ja järgneva lapse kohta 2000 krooni kuus.
Ministeeriumid esitavad järgmise aasta
eelarveprojektides üle 8,6 miljardi krooni ulatuses lisataotlusi.
Peaminister Andrus Ansip ütles valitsuse
pressikonverentsil, et tulumaksude alandamise edasilükkamist on küll valitsuses
arutatud, ent Reformierakond on selle vastu.
Enamik ministeeriume ei suutnud oma
rahasoove koomale tõmmata ning küsib järgmise aasta eelarveks ikkagi rohkem
raha, vilistades nõnda rahandusminister Ivari Padari paika pandud nn
piirsummadele.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.