• OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • OMX Baltic0,22%269,88
  • OMX Riga1,73%886
  • OMX Tallinn0,04%1 730,19
  • OMX Vilnius0,37%1 044,41
  • S&P 500−0,6%5 949,17
  • DOW 30−0,47%43 750,86
  • Nasdaq −0,64%19 107,65
  • FTSE 1000,51%8 071,19
  • Nikkei 225−0,48%38 535,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,85
  • 12.08.08, 18:20
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Intervjuu ajakirjanikuga Thbilisist: palju laipu on veel rusude all

Hetkel Thbilisis viibiv ja uudiseid vahendav Armeenia ajakirjanik Aghavni Harutyunyan ütles aripaev.ee venekeelse sõsarsaidile kell 15 antud telefoniintervjuus, et palju laipu on veel rusude all.
Järgneb intervjuu, mis toimus vene keeles. Intervjuu tõlgiti eesti keelde.
Kas sõda on lõppenud? Tulistamine on praegu vaibunud. Päeval pole juba pikemat aega midagi kuulda olnud. Kuid kell kümme õhtul teatati mulle Batumist, et pommitati Batumi ja Poti sadamaid. Ma ei tea, mis seal täpselt toimus, kuna info on väga ühekülgne.
Gruusia teatab, et hoiab suurema osa Tshinvali linnast kontrolli all, Venemaa kinnitab, et Tshinvali on vabastatud ning seal käivad juba humanitaaroperatsioonid. Palju inimesi on seal veel rusude all, palju laipu. Hetkel on juba üle 2000 hukkunu, paljudest hukkunutest pole veel teada.
Mis praegu kohapeal toimub?
Tshinvali linna pääseda on praktiliselt võimatu. Kõik ootavad läbirääkimiste tulemusi. Uudised jõuavad meieni erinevatest allikatest, kuna Gruusias ei tööta internet, paljud kanalid on blokeeritud. Lähimal ajal püüan pääseda Gorisse.
Kas on kasu sellest, et teiste riikide presidendid sõitsid Gruusiasse?
Praegu püüavad kõik rahustada nii Gruusiat kui ka Venemaad, et nad ei võtaks relvi välja. Loodetakse väga Prantsusmaa president (Nicolas Sarkozy - toim) peale, kuna Venemaa ja Prantsusmaa vahel on küllaltki head suhted. Dmitri Medvedev ja Vladimir Putin ei võta Mihheil Saakašvilit tõsiselt ja keelduvad temaga rääkimast.
Kuidas käituvad inimesed?
Tänavu puhkas väga palju armeenlasi Gruusia Musta mere rannikul. Pärast 8. augustit sattusid inimesed paanikasse ja maksid suuri summasid selle eest, et nad viidaks tagasi Armeeniasse. Piiripunktides tekkisid 10-12-tunnised järjekorrad.
Keda kohalikud elanikud konfliktis süüdistavad? Kuniks hukkuvad inimesed, kõik on süüdi. Mägi-Karabahhi konfliktis hukkus ametlikel andmetel 5000 inimest, kuid siis sõda kestis 3 aastat. Siin on aga kahe päevaga üle 2000 hukkunu. Armeenia ja Venemaa vahel on teised suhted. Esiteks, Venemaa on strateegiline partner. Teiseks, Venemaal töötab üle 2 miljoni armeenlase. Me ei saa sellest üle astuda! Meievahelised suhted peavad head olema.
Pigem tekkis hirm, et Aserbaidžaan alustab mingit tegevust Mägi-Karabahhia konflikti tsoonis, kuna just nemad arvavad, et nende huvid said riivatud. Kuid me kõik loodame, et neil jätkub mõistust mitte korrata veriseid vigu.
Kui kaua see veel kestab?Siin ilmselt on küsimus Gruusia presidendis. Tema pani kodanikud olukorda, kus nad kardavad minna kodunt välja. Te ei kujuta ette, milline paanika siin on. Ühelegi rahvale ei meeldi sõdida. Gruusia opositsiooni liidrid teatasid, et sõja ajaks lõpetavad nad kõik sisepoliitilised vaidlused. Kuid mulle tundub, et pärast sõja lõppu ütlevad nad välja kõik, mida Saakašvilist arvavad. Kunagi pole Armeenia ja Gruusia omavahel sõdinud. Need on ainukesed õigeusklikud riigid Kaukaasias. Tavainimese tasandil on meil väga hea läbisaamine, kuid poliitilisi suhteid kahe riigi vahel ei ole. Presidendid käivad koos suusatamas, kuid rahva elu see kergemaks ei tee.
Millist abi te praegu kõige rohkem vajate?
Ei tea, kes ja kuidas suudaks seda saavutada, kuid kõige suurem abi oleks absoluutne rahu. Inimesed kardavad. Gruusias kuulutati välja üldine mobilisatsioon. Sõtta võeti 17-aastasi poisikesi.
Saakašvili viis asja nii kaugele, et Gruusia-Osseetia konflikt kasvas üle mingiks Ameerika-NATO-Venemaa-Gruusia konfliktiks. Enam pole selge, kes, kellele ja mis pretensioone esitab. Kuid me vajame ainult rahu!
Kas Armeenia kardab mingeid Venemaa poolseid aktsioone?
Ei. Me oleme ju strateegilised partnerid. Isegi sellist küsimust pole tõstatatud.

Seotud lood

Uudised
  • 12.08.08, 18:23
Fotod: sõja jalust ära
Täna kella 15 ajal päeval maandus Tallinna lennujaamas Jerevani erilend, millega saabusid Eestisse Gruusiast tulnud inimesed.
Uudised
  • 13.08.08, 14:23
Moskva luges inimkaotused kokku
74 hukkunut, 171 haavatut ning 19 teadmata kadunut - nii palju kaotas Vene sõjavägi mehi, vahendas Interfaks kindralpolkovnik Anatoli Nogovitsõnit tänaselt Moskvas toimunud pressikonverentsilt.
Uudised
  • 13.08.08, 13:39
Äripäev Gruusias: fotod tühjast piirist
Põgenike tung Gruusiast Armeeniasse on raugenud, piiripunkt on tühi.
Uudised
  • 12.08.08, 18:08
Grusiin: sõda Gruusias jätkub
Täna kell 15.05 saabus Tallinna Estonian Airi lennuk, mis tõi kodumaale nii mõnegi sõjakoldesse lõksu jäänud eestlase. Gruusia kodaniku Mirabi sõnul käib sõda piirkonnas endiselt.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.11.24, 07:00
Arvutipargi renditeenusega investeerib ettevõtja oma põhiärisse
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele