Konkurentsiamet ei ole käesolevaks hetkeks
kujundanud seisukohta piimatootjate koostöökoja küsimuses, kuid lubab olukorral
silma peal hoida.
„Konkurentsiamet ei ole käesolevaks hetkeks kujundanud seisukohta piimatootjate koostöökoja küsimuses, ka ei ole meile selle organisatsiooni täpsem sisu ja tegevus päris selged,” vastas konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos küsimusele, kuidas konkurentsiamet piimatootjate algavat koostööd piima hinna tõstmiseks käsitleb.
„Samuti ei ole me praegusel hetkel veel otsustanud, kas ja mis viisil oleks meil põhjust sekkuda. Igal juhul hoiame me olukorral silma peal ja kui tekib selge kahtlus, et piimatootjate tegevus on vastuolud konkurentsiseadusega, siis me ka sekkume,” märkis Põldroos.
11. augustil toimus Tartus Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) korraldatud piimakonverents, mille otsustas ellu kutsuda piimatootjate koostöökoda, et ise mõjutada oma majanduslikku käekäiku. Koostöökoda ühendab Eesti piimaühistuid ja tootjaid, selle eesmärgiks on ühiselt pakutava toorpiima mahu suurendamine, osaline eksporditegevuse koordineerimine tootjate poolt ja piimahinna läbipaistvuse kujundamine. Kaalutakse ka tootjatele kuuluva töötlemisettevõtte ehitamist või ostmist.
Konverentsi ettekannetest selgus, et piima omahind on täna 5.05 kr, keskmine kokkuostuhind aga 4.20. Sellise hinnapoliitika juures ei suuda piimatootjad enam investeerida ja on oht, et järjest rohkem piimatootmisettevõtteid omandatakse väliskapitali poolt.
Eesti Põllumeeste Liidu asepresidendi Jaan Sõrra sõnul ei ole taasiseseisvumise perioodil sellist hulka piimatootjaid kokku saadud. „Piimatootjad on aru saanud, et ainult ühiselt tegutsedes on võimalik hinda mõjutada. Marginaalid tootja - töötleja - kauplus ei ole paigas. Piimahinda on võimalik tõsta ka nii, et kauplustes hind ei tõuseks,“ ütles Sõrra pressiteate vahendusel.
Piimatootjad teevad põllumajandusministeeriumile ettepaneku vaadata üle Maaelu arengukava võimalused farmide rekonstrueerimiseks ja uute ehitamiseks ettenähtud investeeringutoetuste mahu suurendamiseks. „Piimakvoodi kaotamise järgselt 2015. a peavad kõik Eesti piimafarmid olema senisest konkurentsivõimelisemad,” seisab avalduses.
Seotud lood
Valio Eesti tegevdirektori Kari Finska
sõnul toodetakse Eestis toorpiima rohkem kui kodumaise nõudluse
rahuldamiseks tarvis.
Jõgevamaa piimkarja kasvataja OÜ
Viraito omanik Toivo Kens ütles aripaev.ee’le, et 4.50 toorpiima kilohind ei ole
piimatootjale piisav aga hetkel ei võimalda turg rohkem küsida.
Eestimaa Põllumeeste Keskliidu
asepresidendi, Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul oli täna
toimunud piimatootjate konverentsil konkreetsete protestiaktsioonide
kokkuleppimine raske, sellega tegeleb edasi piimatootjate koostöökoda.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.