Saare maakonna päevalehe Meie Maa
majandusjuhi Priit Rauniste sõnul oleks kojukandetoetusest ilma jäämine
maakonnalehtedele suureks hoobiks, mõnele võib-olla isegi surmahoobiks.
„Tellimushinnad siis tõusevad oluliselt, eks see tähendab, et ka lehe hind tõuseb. Eks selle tõttu võib väheneda ka tellijaid,“ kommenteeris Rauniste küsimust, kuidas võiks maakonnalehti mõjutada see, kui neilt kojukandetoestus ära võetakse.
„See on maakonnalehtede jaoks kindlasti suur hoop,“ lisas Rauniste. Kuidas seda võimalikku suurt lööki vältida? „See on väga raske küsimus, kui postikandest tulenevalt hind tõuseb 20%, kuidas seda vältida? Seda ei oska praegu veel öelda,“ märkis majandusjuht.
Rauniste sõnul ei saa välistada ka seda, et mõned maakonnalehed peaksid seetõttu oma poed nö kinni panema. „Põhimõtteliselt ei saaks ka seda välistada, et mõned maakonnalehed pankrotti lähevad, sest ega nad väga rasvaselt just ei ela, eriti sel aastal. Ütleme nii, et meie jaoks see hoop kerge ei ole, kuid pankrotist esialgu rääkida küll ei saa, kindlasti mitte, eks me katsume vaadata kuidas neid auke lappida,“ märkis ta.
Majandusministeerium saatis lähtuvalt rahandusministeeriumi 2009. aastaks ette antud eelarve piirsummast Eesti Postile päringu, kuidas kojukande toetuse kadumine maakonnalehtede kojukande hinnale mõjuks.
Seotud lood
Majandusministeerium saatis lähtuvalt
rahandusministeeriumi 2009. aastaks ette antud eelarve piirsummast Eesti Postile
päringu, kuidas kojukande toetuse kadumine maakonnalehtede kojukande hinnale
mõjuks.
Kojukandetoetuse kadumine tekitaks Pärnu
Postimehe peatoimetaja Hannes Kuusma sõnul olulisi kulutusi, mistõttu nad selle
üle eriti rõõmsad ei oleks.
Rapla maakondliku ajalehe Nädaline
peatoimetaja Tõnis Tõnissoni sõnul peaks kojukandetoetuse ära jätmise korral
piirama ka kohalikele omavalitsustele kuuluvate ajalehtede reklaami müügi
võimalusi.
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni
sõnul silus riigidotatsioon siiani maapiirkondades kallimat lehehinda.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.