Tartumaa põllumeeste liit teatas, et
teraviljakasvatuses toimus tänavu katastroof. 21% teraviljast on vihmade tõttu
juba hävinud, kartulist on pool ära mädanenud.
Tartumaa Põllumeeste Liidu liikmete kiirküsitlusel selgus, et 32 000 ha teraviljapinnast on tänaseks koristatud 36% (rukist 78%, nisu 56%, otra 39%, kaera 28% ja rapsi 11%). 450 hektarist maha pandud kartulist on koristatud 11%. Teraviljadest on 9400 hektarit, mis moodustab külvatust 21%, vihmade tõttu juba hävinud, 450 ha kartulist on vagudes mädanenud ligi pool.
Suurte kogemustega ilmatarga Enno Klade sõnul võib tulla veel mõni üksik koristamispäev enne 20. septembrit. Siis tulevad jälle laussajud ning kuivem periood algab oktoobri alguses ja kestab paar nädalat, edastas liit pressiteate vahendusel.
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul on tegemist katastroofiaastaga: „Koristamata on üle 60% teraviljast ja rapsist. Ilmaprognoos aga koristamist nii pea ei luba, seetõttu võib suur osa koristamata viljast põllule jäädagi. Nii rukki kui nisupead on niiskuse tõttu idud välja ajanud ja ei sobi enam söödaviljakski. Staažikate põllumeeste sõnul oli sarnane aasta viimati 1978. aasta, kui enamus viljast põllule jäi. Teraviljakasvatajad on masenduses ega kujuta ette, kuidas tasuda liisinguid ja pangavõlgasid. Krediidiasutustele tuleb loomulikult võlad tasuda, kuid paljudel põllumeestel tekib see võimalus alles jõuludeks laekuva Euroopa Liidu otsetoetuste saamisel.“
Seotud lood
Põllutöömasinaid müüva OÜ Agriland juhataja
Arem Põder ütles aripaev.ee-le, et kehva aasta tõttu panevad rahanäljas
põllumehed juba väljaostetud masinad taas liisingusse.
Pangad kinnitasid aripaev.ee-le, et
kohtlevad laenumaksetega jänni jäävaid põllumehi nagu ülejäänud ettevõtjaid,
kuid senini pole põllumehed pankadele suurt võlgu jäänud.
Hansapanga ettevõtete panganduse juhi
Artjom Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega
võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.
Konkurentsiameti järelevalveosakonna
juhataja Juhan Põldroos kinnitas, et amet jälgib pingsalt ühisrindesse koondunud
piimatootjate ettevõtmisi, hinda dikteerida soovivate tootjate tegevust
kartelliks nimetada on aga liiga vara.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele