Põllutöömasinaid müüva OÜ Agriland juhataja
Arem Põder ütles aripaev.ee-le, et kehva aasta tõttu panevad rahanäljas
põllumehed juba väljaostetud masinad taas liisingusse.
Põder ütles, et vihmane ilm on põllumehed ja neile tootmisvahendeid müünud kaupmehed väga murelikuks teinud, ehkki võlglaste arv veel plahvatuslikult kasvanud pole.
"Noh, eks ilm on ikka mõju avaldanud, sisuliselt seemne-, kütuse- ja väetiseraha kärssab põllul," rääkis Põder, "põllumehed on hakanud kasutama leasebacki, st väljaostetud vara pistetakse liisingusse tagasi."
Wikipedia andmetel on leaseback-tehingud levinud eelkõige kinnisvarafondides, kus pärast vara ostmist sõlmib omanik müüjaga pikaajalise kokkuleppe, millega ta vara kokkulepitud intressimääraga müüjale tagasi liisib. Leaseback-tehingute üheks põhjuseks on soov koondada omand valdusettevõttesse, säilitades samal ajal vara kasumlikkus. Teiseks põhjuseks peetakse müüja pakilist rahavajadust, millele pikaajalisest investeerimisvõimalusest huvitatud ostja omalt poolt vastu tuleb.
"Kogu majandamine käib praegu väga kokkuhoidlikult," jagas Põder oma tähelepanekuid. "Plaanilisi remonte ette ei võeta, varuosade müük on langenud. Eks plaanilist remonti saab mõnda aega edasi lükata, kuid hiljem on kulud suuremad."
Põder tõi näiteks, et varem omasid põllumehed reeglina kaht paari haagiskogurite nuge. Ajal, mil ühed noad olid parajasti masinas, olid teised terituses. Praegu kasutatakse reeglina vaid üht paari nuge, mille teritamist viimse võimaluseni edasi lükatakse.
"Loomulikult on meil võlglasi," märkis Põder samas, "kuid oleme sellega arvestanud, et rasketel aegadel tekib raskustes ettevõtteid, aga meie pole need, kelle pärast peaks talud ära müüma." Põder arvas, et pigem pitsitavad võlgu jäänud põllumehi pangad.
Põdra sõnul pole OÜ Agriland põllumajandustehnikat talunikele sügiseni võlgu andnud või kui, siis ainult paaril juhul. "Meil see igapäevaseks praktikaks pole, kuid teiste eest ma sõna võtma ei hakka. Meil on võibolla ainult paar asja (mida oleme põllumeestele ostu-müügilepingut sõlmimata sügiseni katsetada andnud - toim)."
Kütusemüüja Eksar-Transoil juhataja Märt Mägi ütles, et tema pole võrreldes varasemaga võlglaste hulga muutust täheldanud. "Põllumeestega seoses muutust praegu ei ole. Põllumehed ei käi ka tanklatest ostmas, kuna neil on oma kütusemahutid," rääkis Mägi.
Eksar-Transoil ei nõua praegu reeglina ka ettemaksu, kui põllumehed kütust hulgi osta soovivad. "Kui me klienti ei tea, siis küsime ettemaksu," kommenteeris Mägi.
Seotud lood
Kesko Agro Eesti ASi tegevdirektor Tõnu
Kelder ütles, et keegi suurematest teravilja kokkuostjatest pole
turuseisu üle rõõmus ning soovitas põllumeestel lühiajalised kohustused
pikemaajaliste vastu vahetada.
Tartumaa põllumeeste liit teatas, et
teraviljakasvatuses toimus tänavu katastroof. 21% teraviljast on vihmade tõttu
juba hävinud, kartulist on pool ära mädanenud.
Hansapanga ettevõtete panganduse juhi
Artjom Sokolovi hinnangul pole 1990ndate lõpu majanduslangus praegusega
võrreldav, kuna toona kukkus ära vaid Vene turg.
Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan
Sõrra sõnul selgub esmaspäevaks, kui palju vilja tuleb põllumeestel maa sisse
künda. Tartumaal on täielikult raisku läinud vähemalt 10% viljast.
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.