President Toomas Hendrik Ilvese
sõnul ei ole eestlastel mingit põhjust tunda tuleviku ees hirmu või
ebakindlust.
“Kuu aega tagasi nägi kogu maailm aga sündmusi, mis muutsid Euroopa külma sõja järgset julgeolekuarhitektuuri. Meie perspektiivist siin Eestis muutusid olematuks kõik iseseisvuse taastamise järgsed julgeoleku alused, sest nägime: Euroopas võimatuks peetud agressioon siiski on võimalik. Meil – ma pean siin silmas kõiki demokraatlikke riike – seisab ees ülesanne mõelda enda jaoks selgeks, mida see meile tähendab ja milliseid muutusi see kaasa toob,” ütles president. Ilves osales täna Karksi kihelkonnast Vabadussõjas langenute mälestussamba taasavamisel Karksi-Nuias.
“Olen viimastel nädalatel korduvalt kuulnud hirmunud küsimusi, kas Eesti on nüüd varasemast rohkem ohustatud, kas meie julgeoleku olukord on nõrgem. Head inimesed, meil pole mingit põhjust tunda hirmu või ebakindlust,” rääkis Vabariigi President. “Tasakaalukas ja rahulik pilk näitab Eestit kui NATO ja Euroopa Liidu liikmesmaad, kelle julgeolek on kaitstud. Meil pole põhjust peljata mahajäetust. Meil on partnerid ja liitlased, kes on meie poolel, sest meie oleme nende poolel.”
President Ilves rõhutas, et “oma kodutöö, nii riigikaitse kui eriliselt sisejulgeoleku vallas, tuleb ikka Eestil endal ära teha”. “Ja siin ei saa öelda, et teeme pool rehkendust. Ei, lahendada tuleb kõik koolitükid,” lisas ta.
Seotud lood
Täna konverentsil Baltic Dynamics 2008
tervitussõnu lausunud president Toomas-Hendrik Ilves leidis, et teaduspõhiseks
arenemiseks on hea palgapakkumise kõrval vaja olla kõrgemalt haritud inimestele
ka elukeskkonnana ligitõmbav.
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on
käes aeg tunnistada energia julgeolek valitsuse ja riigi peamiseks julgeoleku
küsimuseks.
“Oleme olukorras, kus demokraatlikel
riikidel lasub vastutus teha õiged otsused, mis suurendaksid meie kõigi
turvalisust,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tänasel kohtumisel Saksamaa
liidukantsler Angela Merkeliga, kes saabus Eestisse ühepäevasele ametlikule
visiidile.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.