Jurist: saneerimisseadus tuleks kähku käivitada

"Saneerimisseaduse vajalikkuse üle on praktikas palju vaieldud ning seda tehti ka eelnõu töögrupis. Peamine argument saneerimisseaduse kehtestamiseks on see, et praegune süsteem, kus ettevõtte saneerimine peaks toimuma pankrotimenetluses ehk pärast pankroti väljakuulutamist, ei tööta ning tõenäoliselt see tööle ei hakkagi. See toob aga kaasa olukorra, kus valdav osa pankrotimenetlusi päädib pankrotistunud ettevõtja likvideerimise ning talle kuuluva vara müügiga," selgitas Käerdi.

"Ka kehtivas pankrotiseaduses on olemas regulatsioon selle kohta, mis pankrotistunud ettevõtte saneerimisel peaks pankrotimenetluses toimuma, kuid praktilised näited ning isegi saneerimise algatamise katsed on pankrotimenetluses üliharvad," nentis kogenud jurist.

"Põhjusi on erinevaid. Esmalt ei ole suurtel tagatisi omavatel võlausaldajatel sageli saneerimise vastu huvi. Teisalt eeldaks edukas saneerimine vastava menetluse eraldamist pankrotimenetlusest ja läbiviimist nn pankrotieelsel perioodil," rääkis Käerdi.

"Elu näitab, et pärast pankrotimenetluse algatamist ei ole ettevõtte töö jätkamine või selle taaskäivitamine enam praktiliselt võimalik. Seda kasvõi juba põhjusel, et pankrotistunud ettevõttele ei anta krediiti, tarnita kaupu ega esitata tellimusi. Seetõttu on väga oluline – ja seda näitab ka maailma praktika – kas saneeritakse pankrotistunud ettevõtet või viiakse saneerimine läbi pankrotisituatsiooni vältimiseks," arutles ta. "Eesti seadused sellist ennetavat saneerimist hetkel läbi viia ei võimalda, kuna see eeldab kokkulepet kõigi võlausaldajatega, kellest igaüks võib igal hetkel, ning ka suhteliselt väikest nõuet omades pankrotiavalduse esitada ning sellega saneerimine reeglina ka lõpeb."

Käerdi lisas: "Saneerimisseadus selle kavandatud kujul peaks käivituma enne, kui ettevõtja muutub maksejõuetuks ja algatatakse pankrotimenetlus. See peaks andma ettevõtjale viimase võimaluse säilitada kontroll ettevõtte üle, restruktureerida oma võlad ning vältida ähvardavat pankroti- või täitemenetlust, millest võidavad üksnes tagatisi omavad võlausaldajad."

Käerdi sõnul peab saneerimisseadus andma makseraskuste ohus olevale ettevõttele lisaaega oma tegevuse ümberkorraldamiseks ning tugevdama tema positsiooni läbirääkimistel võlausaldajatega, välistades täite- või pankrotimenetluse algatamise saneerimiskava üle peetavate läbirääkimiste ajaks.

Samuti on oluline, et saneerimist plaaniv ettevõtja pääseks pankrotist ning oma kava ellu viima võlausaldajate enamiku toel, mitte üksnes iga viimase kui võlausaldaja nõusolekul, mida praegune seadus eeldab.

Majanduslikult põhjendatud saneerimiskava olemasolu korral muutuks saneerimine väljaspool pankrotiprotsessi märksa tõenäolisemaks, märkis Käerdi ja lisas: "See oleks nii saneerimist vajava ettevõtja, tema võlausaldajate kui ka avalikkuse huvides."