Saneerija võib ettevõtjalt innovatsiooni nõuda

Kuna viimastel aastatel on majandusminister Juhan Parts korduvalt rääkinud, et odava tööjõu aeg on läbi ja Eesti ettevõtted vajaksid ellujäämiseks innovatsiooni, palus aripaev.ee ministeeriumil kommenteerida, kas ja kuidas lisada seadusse, et saneeritavates ettevõtetes viidaks läbi n-ö kohustuslik innovatsioon.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Kadri Mats vastas: "Saneerimiskava väljatöötamise eesmärk ongi tagada, et lähitulevikus toimuks ettevõttes mingisugune arenguhüpe, seda kas siis läbi protsessi- või juhtimisinnovatsiooni või mõne muu jätkusuutlikku muutuse, vastasel juhul ei saa me rääkida saneerimisest st ettevõtte tervendamisest, restruktureerimisest, vaid ettevõtte likvideerimisest. Eks saneerimisnõustaja üks ülesanne ongi ettevõtetele uus hingamine anda, üheks meetodiks võib olla ka näiteks protsessi- või juhtimisinnovatsioon."

Ühtlasi küsis aripaev.ee, et kui ettevõte vajaks innovatsiooni, kolimist odava tööjõuga riiki või kinnipanekut, mis välistab ministeeriumi hinnangul selle, et algatatud saneerimisprotsess majandusseisu parandamise asemel hoopis ei halvenda võlausaldajate olukorda.

"Saneerimisnõustajal on kohustus jälgida ettevõtja poolt tehtavaid tehinguid, et need oleksid vajalikud ettevõtte ümberkorraldamiseks või igapäevaseks käigushoidmiseks. Kui selgub, et ettevõtja teeb tehinguid, mida võib pidada vara väljakantimiseks, on nii saneerimisnõustajal kui ka võlausaldajal endal õigus peatada saneerimismenetlus. Lisaks on võimalus vara väljakantimise tehingud hilisema pankrotimenetluse käigus tagasi saada," ütles Mats.

Ta lisas, et makseraskustesse sattumine ei pruugi alati tähendada, et ettevõtja on pahatahtlik või et tema äriplaan on halb. "Võimalik, et hoopis ettevõte käivitamisfaasis tehti kulude arvestamisel vigu, kuid äriplaan on pikas perspektiivis siiski hea. Sellisel juhul on võimalik läbi saneerimiskava koostamise, et võlausaldajatest saavad võlgnik-ettevõtte omanikud," sõnas Mats.

Saneerimisseaduse eelnõu töötas välja justiitsministeerium. Valitsus kinnitas tänasel istungil eelnõu ja nüüd saavad sellesse täiendavaid muudatusi teha riigikogu liikmed.