Uus eelnõu päästab võlausaldajate rünnakuist

Idee kohaselt peaks saneerimisseadus kaitsma nii ettevõtet kui tema võlausaldajaid halvimast ehk pankrotist. Ettevõte esitab saneerimisavalduse kohtule ja kui kohus taotluse rahuldab, tuleb kohtu kaitse all kokku panna saneerimiskava. Eduka saneerimiskava rakendumisel jätkab firma tegevust ning kustutab tasapisi ka kogunenud võlad.

Kui saneerimine untsu läheb ja ettevõtmine siiski pankrotiga lõpetab, lükkub kurbmäng 90 päeva võrra edasi. Võlausaldajate praegust olukorda muudab ka see, et nad ei saa kohtu kaudu võlga sisse nõuda ega pankrotti algatada saneerimiskava kinnitamise eelse nõude põhjal.

Seaduseelnõu seletuskirjas on märgitud, et pankrotiseaduse raames saab ka praegu saneerida, kuid see eeldab võlausaldajate kokkulepet. Võlausaldajate rünnaku all saneerida enamasti ei õnnestu, kuna firma kaotab laenude tagatiseks oleva, kuid toimimiseks elutähtsa vara.

Arvestades Eestiga võrreldava õiguskorraga riikide kogemusi, võiks seaduse jõustumisele järgneva kolme esimese aasta jooksul olla aastas keskmiselt viis kuni kümme saneerimisjuhtumit, hiljem võiks see arv tõusta kümne kuni kahekümne saneerimiseni aastas, lisab seletuskiri. Pankrotiseaduse raames on viimastel aastatel saneeritud viit ettevõtet aastas.

Saneerimisseaduse eelnõu koostas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Indrek Niklus. Seaduse väljatöötamises osalesid Raidla Lejins Norcous nõunik Martin Käerdi, Karin Sein Tartu Ülikooli eraõiguse instituudist, justiitsministeeriumi asekantslerid Marko Aavik ja Urmas Volens ning praegune Harju maakohtu kohtunik Kaupo Paal.

Eelnõud analüüsis professor Paul Varuli juhitud maksejõuetuse ja täitemenetluse ekspertide töögrupp.

Võlausaldajate kaitsest kirjutas ÄP Blogis täna ka advokaadibüroo Sorainen advokaat Karin Madisson.