Täna lülitati Šveitsi ja Prantsusmaa piiril
sisse maailma suurim osakestekiirendi - suur hadronite põrkur (LHC). Ajakiri
Nature toob välja mõned arvud, mis võimaldavad aru saada, millega täpsemalt
tegu.
27 kilomeetrit on LHC tunneli pikkus.
50 km/h tunnis – tohivad eksperimendiseadme piirkonnas liikuvad füüsikud arendada auto maksimumkiirusena.
32 minutit kuluks füüsikul, kui ta üritaks LHC-ringi 50 kilomeetrise tunnikiirusega läbida.
Umbes miljard kilomeetrit tunnis – prootonite maksimumkiirus tunnelis.
Kümnetuhandik sekundit – aeg, mis kulub prootonil ühe tunneliringi läbimiseks.
0,00000000047 grammi – kõigi kiirendis liikuvate prootonite mass.
362 megadžauli – tippkiirusel liikuvate LHC prootonite koguenergia.
88 000 tonni – USA lennukikandja Ronald Reagan mass.
361 megadžauli – lennukikandja Ronald Reagan energia, kui liikumiskiirus on 5,6 sõlme.
4,1 miljardit dollarit – suure hadronite põrkuri ehitusmaksumus.
4,5 miljardit dollarit – lennukikandja Ronald Reagan ehitusmaksumus.
Ligi 9000 kuupmeetrit – LHC vaakumsüsteemide ruumala.
4650 kuupmeetrit – Londoni Big Beni kellatorni ruumala.
14 aastat – LHC ehitusaeg.
13 aastat – Big Beni ehitusaeg.
Ligi 6 miljonit – vajalik hulk DVDsid, et kõik LHCs tekkinud andmehulgad säilitada.
10 astmes miinus 13 atmosfääri – LHC osakestevoos valitsev rõhk.
10 astmes miinus 12 atmosfääri – rõhk Kuu atmosfääris.
Seotud lood
10. septembril Šveitsi ja Prantsusmaa
piiril avatud suur osakeste kiirendi (LHC) on saanud esimese tõsisema
tagasilöögi.
New Scientisti toimetaja Valerie Jameson
reastas viis parimat ja halvimat asja, mis võivad juhtuda, kui homme käivitub
Šveitsi ja Prantsusmaa piiril suur osakeste kiirendi (LHC).
Kuu aega tagasi suures osakeste põrkuris
(LHC) tekkinud rikke põhjuste analüüsi põhjal võib öelda, et maailma suurim
teadusaparaat ei käivitu mitte enne tuleva aasta mai lõppu, juuni algust.
Ligikaudu miljard inimest kogu maailmas sai
televisiooni kaudu osa sellest, kui prootonitevood tegid Šveitsi ja Prantsusmaa
piirialal suures osakeste kiirendis LHC 10. septembril esimesi ringe.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.