Ettevõtjad ütlesid täna Äripäeva
päevaküsimusele “Kas eelarve on realistlik?” vastates, et riigieelarvest on
realistlik vaid kulude pool.
Marfin Panga peadirektor Riho Rasmann vastas: “On küll. Rahandusministeeriumi selgitused ja põhjendused on loogilised, on tehtud põhjalikku tööd. Iseasi on see, mis toimub siis, kui majanduskeskkond veelgi halveneb. Sellisel juhul võib defitsiit tekkida. Aga seda ei saa ette prognoosida.”
Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul kaasnevad praeguse riigieelarvega pinged tulevikus. “Erinevaid maksumuudatusi viimasel hetkel arutada ei tundu mõistlik. Siin on palju otsuseid, millel on tulevikus varjatud mõju. Sisse viidud põhimõttelised muudatused, nagu tõsta oluliselt töövõimetus- ja –hüvitiskulusid ning võtta kasutusse Haigekassa reserve, tähendavad ainult uut auku Haigekassa eelarvesse ja toovad paratamatult kaasa lisapingeid. Oleks vaja mõelda jätkusuutlikumalt, mitte ainult ühe aasta eelarve raames.”
AS A G nõukogu liige Heiti Allmäe ütles: “Eelarve puhul oh hea see, et see on tasakaalus. Iseasi, kuidas see tasakaal saavutati. Tundub küll, et kuidagi liiga tugevalt sotsiaalse sfääri arvelt. Samas, 2,5% kasv tundub enam–vähem realistlik. Kasv peaks ikka plusspoolele jääma, see mõjub majandusele hästi ja soodustab tarbimist.”
A-Selver ASi tegevdirektor Iivi Saar märkis: “Riigieelarve on ikkagi ennustus, eelõige tulude poolel. Võib öelda, et kulude pool on realistlik. Majandusteaduse peamine häda on selles, et see analüüsib minevikku, mis ei pruugi enam kunagi samal kujul korduda. Ettevõtted peavad oma tegevust kujundama lähtuvalt hetkeolukorrast, prognoosides trende. Riigieelarve mõjutab neid trende ainult kulude poole pealt – mida rohkem riik kulutab, seda kiiremini majandus areneb ja kasvab.”
Seotud lood
Politoloog Rein Toomla ütles ERR Uudistele,
et erakondade toetusreitingud ei ole eriti muutunud seetõttu, et valitsus sai
riigieelarve õigeaegselt valmis, samuti oli üheks põhjuseks ajakirjandusepoolne
olukorra ülevõimendamine.
Rahandusminister Ivari Padar tunnistas täna
riigikogu ees 2009. aasta riigieelarvet tutvustades, et kulusid rohkem kokku
tõmmata ei saa ja kui majanduskasv on oodatust väiksem, tuleb reservid
kasutusele võtta.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.